Page 220 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Lugemisraskuste põhjustest rääkides nimetatakse bioloogilisi põhjuseid (geneetilised muutused

ning aju struktuuri ja töö iseärasused) ning neist tulenevaid kognitiivseid põhjuseid. Nendeks
on kõrvalekalded nägemis- ja kuulmistajus, raskused kõne jagamisel häälikuteks, häälikute

järjestamine nii kõnes kui ka kirjas, raskused häälik-täht vastavuse tekkimisel (st tähtede

õppimisel) ja vähene töömälu maht. Tihti viidatakse kirjanduses ka lugemisraskuse
sotsiaalsetele põhjustele ehk vähesele kokkupuutele tekstide/kirjakultuuriga ja/või ebasobivale

õpetusele. Bioloogiliste põhjuste üle puudub õpetajatel ja vanematel kontroll, ent
lugemisraskuse sotsiaalsete põhjuste vältimisega saab nii lasteaias kui ka koolis aktiivselt

tegeleda – kirjaoskust toetavat füüsilist ja vaimset keskkonda kujundades, laste kirjaoskuse
arengut julgustades ja nende motivatsiooni toetades.

Lugemisraskuste tekke riskifaktorina nähakse perekonna madalat sotsiaal-majanduslikku taset,
st vaesust ja vähest haridust. Just riskiperede laste kirjaoskuse eakohase arengu toetamisel on

õppeasutustel täita väga oluline roll. Lugemishuvi tekitamine ja õhutamine varases eas võib

keerulise koduse taustaga laste puhul vältida tulevasi õpiraskusi, koolist väljalangemist ning
probleeme tööjõuturul.

Lugemisraskuse riski märgid koolieelses eas

• mahajäämus kõnearengus ehk kõne hilistumine;

• raskused sõnade ja silpide/häälikute meeldejätmisel ning nende meeldetuletamisel;

• kõlalt sarnaste sõnade segistamine (nt kuut – kuur – kuul, tänan – tänav);
• raskused erinevas vältes sõnade järelekordamisel (nt (selle) laulu – (seda) laulu,

kapi – kappi, koli – (selle) kooli – (seda) kooli);

• raskused sõnade järjestamisel lauses;
• raskused rütmitajus ja luuletuste õppimisel;

• raskused sõnade hääldamisel ja parandamisel (nt koormad – koomrad, porgand –

pongard, varblane – varglane);
• raskused häälikute ja tähtede õppimisel, segi lähevad kõlalt sarnased häälikud ja

kirjapildilt sarnased tähed (nt M – N, U – O, K – P – T);

• raskused aja- ja ruumimõistete õppimisel ja kasutamisel (nt parem – vasak, üleval
– all, ees – taga, eile – täna – homme).