Page 225 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat
P. 225

Kuidas saab lugemis- ja kirjutamisraskusega last aidata?



             Harjutamine teeb enamasti meistriks! Lugemismaterjal peab  eelkõige võimaldama lapsele
             eduelamust  –  olema jõukohane häälikkoostiselt, lausete ja sõnade vormilt ning pikkuselt

             (nõrgal lugejal kuni 4 sõna lauses), aga olema  samas siiski ka võimalikult tähenduslik ja

             huvitav. Lugemise lihtsustamiseks kasutatakse graafilisi orientiire, õppematerjali
             visualiseerimist (pildid, joonised, skeemid). Suuremate raskuste korral on vajalik kogu õppe

             kohandamine lugemisraskusega õpilasele vastavaks, kasutades tekstide lihtsustamist ja koos-
             või ettelugemist.


             Lapse toetamiseks on oluline õpetaja ja pere pidev koostöö ning  lapse tunnustamine

             edusammudes. Õpetaja peab looma usaldussuhte, et vanemad saaksid last ka kodus toetada.

             Lapse jaoks on oluline, et tema eneseusk ja enesekindlus jääksid püsima – see aitab teda edasi.



             Lapsevanemate nõustamine




             Spetsialistid soovitavad hakata lapse lugemisega tegelema juba siis, kui ta sünnib. On palju

             teadlikke lapsevanemaid, kes varakult vaatavad lastega raamatuid, loevad ja jutustavad neile.
             Tähed saadakse ümbritsevast keskkonnast selgeks loomulikul teel (klotsid, raamatud, sildid,

             pealkirjad) ja laps hakkab tavaliselt  enne kooli lugema. Tal on lugemishuvi, mis on
             lugemisoskuse arenguks väga oluline. Keeruliseks muutub olukord siis, kui laps mingil

             põhjusel ei loe hästi või ei taha lugeda. Siin võivad vanemad teha mitu viga, mis lapse

             lugemishuvi kuidagi ei toeta. On lapsevanemaid, kes asuvad last hoolega treenima. Nende
             motiiv on mure ja hirm, et lapsel tekib koolis probleeme. Lugemist peab harjutama, aga n-ö

             treenimise käigus loeb laps hirmust või lootuses selle eest mingit tasu saada. Tema aju ei õpi

             sisuliselt, ta täidab vaid täiskasvanu käsklusi. Laps, keda on vastumeelselt lugema sunnitud,
             kaotab väga tõenäoliselt lugemishuvi, tema lugemisoskus kannatab ja arvatavasti ei võta ta

             tulevikus vabatahtlikult raamatut kätte. Õnneks  kehtib ka vastupidine  –  laps, kes on koos
             vanematega turvaliselt kogenud raamatute võlu, tegeleb nendega tõenäoliselt ka edaspidi omal

             soovil ning oskab seda tegevust nautida.
   220   221   222   223   224   225   226   227   228   229   230