Page 225 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Kuidas saab lugemis- ja kirjutamisraskusega last aidata?

Harjutamine teeb enamasti meistriks! Lugemismaterjal peab eelkõige võimaldama lapsele
eduelamust – olema jõukohane häälikkoostiselt, lausete ja sõnade vormilt ning pikkuselt

(nõrgal lugejal kuni 4 sõna lauses), aga olema samas siiski ka võimalikult tähenduslik ja

huvitav. Lugemise lihtsustamiseks kasutatakse graafilisi orientiire, õppematerjali
visualiseerimist (pildid, joonised, skeemid). Suuremate raskuste korral on vajalik kogu õppe

kohandamine lugemisraskusega õpilasele vastavaks, kasutades tekstide lihtsustamist ja koos-
või ettelugemist.

Lapse toetamiseks on oluline õpetaja ja pere pidev koostöö ning lapse tunnustamine

edusammudes. Õpetaja peab looma usaldussuhte, et vanemad saaksid last ka kodus toetada.

Lapse jaoks on oluline, et tema eneseusk ja enesekindlus jääksid püsima – see aitab teda edasi.

Lapsevanemate nõustamine

Spetsialistid soovitavad hakata lapse lugemisega tegelema juba siis, kui ta sünnib. On palju

teadlikke lapsevanemaid, kes varakult vaatavad lastega raamatuid, loevad ja jutustavad neile.
Tähed saadakse ümbritsevast keskkonnast selgeks loomulikul teel (klotsid, raamatud, sildid,

pealkirjad) ja laps hakkab tavaliselt enne kooli lugema. Tal on lugemishuvi, mis on
lugemisoskuse arenguks väga oluline. Keeruliseks muutub olukord siis, kui laps mingil

põhjusel ei loe hästi või ei taha lugeda. Siin võivad vanemad teha mitu viga, mis lapse

lugemishuvi kuidagi ei toeta. On lapsevanemaid, kes asuvad last hoolega treenima. Nende
motiiv on mure ja hirm, et lapsel tekib koolis probleeme. Lugemist peab harjutama, aga n-ö

treenimise käigus loeb laps hirmust või lootuses selle eest mingit tasu saada. Tema aju ei õpi

sisuliselt, ta täidab vaid täiskasvanu käsklusi. Laps, keda on vastumeelselt lugema sunnitud,
kaotab väga tõenäoliselt lugemishuvi, tema lugemisoskus kannatab ja arvatavasti ei võta ta

tulevikus vabatahtlikult raamatut kätte. Õnneks kehtib ka vastupidine – laps, kes on koos
vanematega turvaliselt kogenud raamatute võlu, tegeleb nendega tõenäoliselt ka edaspidi omal

soovil ning oskab seda tegevust nautida.