Page 227 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat
P. 227

Õpetajad soovivad mõistagi koostööalteid lapsevanemaid, kes oleksid valmis oma laste nimel

               pingutama. Koostööd peab aga suutma teha kõigi peredega: lasteaeda ja kooli võetakse vastu

               kõik lapsed ning vanematel ei pea olema eelteadmisi pedagoogikast või suhtlemisest. Mõned

               lapsevanemad on rasked, eemalviibivad, kurjad  või pretensioonikad. Suhelda ja suhtuda
               nendesse headusega on ainus moodus last tõeliselt toetada. Õpetaja peab siin olema

               professionaal – suhtleja, nõustaja ja kuulaja, kes muuhulgas mõistab, millised on tema enda

               uskumused, hoiakud ja  jõuvarud. Nõustamine ei ole nõuandmine; nõustamine on täielik

               tähelepanu, kohalolek, hinnanguvaba kuulamine ja aktsepteerimine. Iga inimene vajab otsa
               vaatamist, naeratamist, sooja hääletooni ja julgust eksida. Täiskasvanutena saame olla lastele

               eeskujuks inimestevahelistest suhetest.



               Lapsevanematega kohtudes võiks õpetaja küsida, kuidas nad ise on lugema õppinud ja kuidas

               eeldavad, et seda koolis tehakse, uurida, mis on nende suurimad hirmud seoses lapse lugema
               õppimisega, ning kinnitada, et ka koolis lapsed alles õpivad lugemist ja õpetaja on igati toeks,

               et iga laps jõuaks omas tempos sorava ja arusaamisega lugemiseni. Töös vanematega on

               oluline teadvustada nende võimekususkumusi  –  kui vanem eeldab, et tema laps on juba
               võimetelt vilets lugeja ja see on mingi kaasasündinud omadus, mida harjutamisega muuta ei

               saa, siis kipub ta seda uskumust kas sõnades või mitteverbaalselt väljendama ka oma lapsele.

               Lapsed aga kalduvad uskuma oma  vanemaid: kui vanem arvab, et ma olen lugemises

               lootusetu, siis ei olegi mul ju põhjust tekstidega vaeva näha ja pingutada.


               Võib jääda mulje, et tänapäeva lapsevanemad on väga teadlikud ja nõudlikud, kuid selle

               hoiaku taga võib olla hoopis ebakindlus ja vajadus tõelise kontakti järele. Lapsevanemad

               vajavad infot. Õpetajal tasub vanematele tutvustada viise, kuidas tema oma klassis

               lugemisega tegeleb  (ettelugemised, raamatureklaamid, raamatukogu külastamised jne) ja
               öelda, mida oodatakse kodult – näiteks seda, et laps iga päev jõukohaseid tekste loeks. Just

               vanemad on oma lapse parimad eksperdid ning nendelt peab küsima, millised on nende laste

               huvid, et valida kõige sobivamaid tekste ja raamatuid. Samas saab juba tärganud lugemishuvi

               kaudu tekitada huvi ka teiste valdkondade vastu.
   222   223   224   225   226   227   228   229   230   231   232