Page 227 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Õpetajad soovivad mõistagi koostööalteid lapsevanemaid, kes oleksid valmis oma laste nimel

pingutama. Koostööd peab aga suutma teha kõigi peredega: lasteaeda ja kooli võetakse vastu

kõik lapsed ning vanematel ei pea olema eelteadmisi pedagoogikast või suhtlemisest. Mõned

lapsevanemad on rasked, eemalviibivad, kurjad või pretensioonikad. Suhelda ja suhtuda
nendesse headusega on ainus moodus last tõeliselt toetada. Õpetaja peab siin olema

professionaal – suhtleja, nõustaja ja kuulaja, kes muuhulgas mõistab, millised on tema enda

uskumused, hoiakud ja jõuvarud. Nõustamine ei ole nõuandmine; nõustamine on täielik

tähelepanu, kohalolek, hinnanguvaba kuulamine ja aktsepteerimine. Iga inimene vajab otsa
vaatamist, naeratamist, sooja hääletooni ja julgust eksida. Täiskasvanutena saame olla lastele

eeskujuks inimestevahelistest suhetest.

Lapsevanematega kohtudes võiks õpetaja küsida, kuidas nad ise on lugema õppinud ja kuidas

eeldavad, et seda koolis tehakse, uurida, mis on nende suurimad hirmud seoses lapse lugema
õppimisega, ning kinnitada, et ka koolis lapsed alles õpivad lugemist ja õpetaja on igati toeks,

et iga laps jõuaks omas tempos sorava ja arusaamisega lugemiseni. Töös vanematega on

oluline teadvustada nende võimekususkumusi – kui vanem eeldab, et tema laps on juba
võimetelt vilets lugeja ja see on mingi kaasasündinud omadus, mida harjutamisega muuta ei

saa, siis kipub ta seda uskumust kas sõnades või mitteverbaalselt väljendama ka oma lapsele.

Lapsed aga kalduvad uskuma oma vanemaid: kui vanem arvab, et ma olen lugemises

lootusetu, siis ei olegi mul ju põhjust tekstidega vaeva näha ja pingutada.

Võib jääda mulje, et tänapäeva lapsevanemad on väga teadlikud ja nõudlikud, kuid selle

hoiaku taga võib olla hoopis ebakindlus ja vajadus tõelise kontakti järele. Lapsevanemad

vajavad infot. Õpetajal tasub vanematele tutvustada viise, kuidas tema oma klassis

lugemisega tegeleb (ettelugemised, raamatureklaamid, raamatukogu külastamised jne) ja
öelda, mida oodatakse kodult – näiteks seda, et laps iga päev jõukohaseid tekste loeks. Just

vanemad on oma lapse parimad eksperdid ning nendelt peab küsima, millised on nende laste

huvid, et valida kõige sobivamaid tekste ja raamatuid. Samas saab juba tärganud lugemishuvi

kaudu tekitada huvi ka teiste valdkondade vastu.