Page 187 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Iga laps õpib erinevalt ning õpetajale on paras väljakutse leida just selle lapse jaoks sobiv

vahend või meetod, mis tema motivatsiooni tõstaks ja kirjaoskuse arengut toetaks.

Marti oli kuueaastane poiss, kelle vanemad pöördusid abi saamiseks
spetsialisti poole, kuna eelkooliõpetaja tegi märkuse, et laps ei saa
eelkoolis hakkama, sest ta ei oska lugeda. Martiga kohtudes ja tema
lugemise alusoskusi hinnates (häälimine, tähtede tundmine, kõne jm)
selgus, et ta tundis viit oma nimes esinevat tähte (M, A, R, T, I). Mõned
tähed meenusid talle ka kui ema täht ja isa täht, ülejäänud olid
tundmatud. Häälikuid kuulis ta sõnas kenasti ja oskas sõna häälikhaaval
ette häälida. Seega oli esimene eesmärk, et jõuda temaga lugemiseni,
saada selgeks tähed. Tähtede õppimiseks püüdis õpetaja koos Martiga
leida põnevaid mäluseoseid – millise objektiga konkreetne täht sarnaneb.
Poisil oli hea fantaasia ja tähtede kohta lugusid luues said need kiiresti,
otsekui muuseas selgeks. Tähtede tuttavaks saamisel sai alustada
tasapisi lühikeste sõnade ja silpide lugemisega, kuid jällegi ainult läbi
mängu. Poissi huvitasid kobrad ja ufod. Kahest papptaldrikust meisterdati
talle ufolaev, kuhu vahele poiss sai sõnasedeleid toppida. Koos
sõnasedelitelt sõnu lugedes ja arutades, kas tulnukad tahaksid selle
eseme maakeralt kaasa viia või mitte, täitus ufolaev. Kobraga sai teha
„Toida kobrat“ mängu, kus sõnasedelil oli taas kõiksugu sõnu – söödavaid
ja mittesöödavaid esemeid. Laps luges neid ja otsustas, kas ta pistab need
karbikaanel oleva kobra suuavast sisse või mitte. Samm-sammult, lapse
motivatsiooni üleval hoides, talle jõukohaseid ning teda huvitavaid
ülesandeid andes liiguti tasapisi lugemise juurde. Martile sobis
individuaalne lähenemine, üks-ühele töötamine ning „lähima arengu
tsooni“ silmas pidamine: talle anti ülesandeid, millega ta üksi oleks
raskustega hakkama saanud, aga koos spetsialisti toe ja suunamisega
tuli kenasti toime. Eduelamus ning tema huvide ja õppimistavaga
arvestamine toetas poisi motivatsiooni õppida, edasi liikuda.

Õpetajatel ja vanematel on oluline teada, et laste kirjaoskuse areng võib aegajalt tuua kaasa

ka näilisi tagasiminekuid.

Näiteks väike Eliisabet, kes õppis spetsiaalse mnemotehnilise laulu
abil juba nelja-aastaselt oma nime veatult kirjutama, loobus viieaastaselt
sellest laulust ning hakkas aeg-ajalt kirjutama oma nime hoopis kujul
ELISAPET. Välise vaatluse põhjal vigane kirjapilt oli tegelikult märk
arenevast häälikuanalüüsi oskusest.

Lugemisoskuse areng on individuaalne ning oleneb paljudest asjaoludest: sellest, kui palju
ta kirjalike tekstidega kokku puutub, mis vanuses laps lugema õpib, kui suur on tema

lugemishuvi, kui palju ta päevas loeb, kas talle on lugemine vastumeelt või meelistegevus,
jpm. Õpetaja saab hinnata, kuidas eesmärgid iga õpilase puhul realiseerunud

(tulemuseesmärk) on, mida saaks lapse toetamiseks teha ning millised eesmärgid järgmiseks

püstitada. Hindamine peab suunama ja kannustama.