Page 185 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Kuidas siis kirjaoskuse arengut kaardistada?

Võiksime rääkida ka hindamisest, aga kuna see sõna seostub liiga sageli hinnete

panemisega, kasutame mõistet „kaardistamine“. Alushariduses on levinud ka termin

pedagoogiline dokumenteerimine – see on õppimise nähtavaks tegemine nii lapse, vanema
kui ka õpetaja jaoks. Nii on näha nii protsess kui ka iga lapse edusammud.

Ka lapsevanemana on parim valida just iga edusammu väärtustav
lähenemine. Siin Heleri ja Kaspari lugu:
Kasparil oli eile nimepäev. Ja selle päevaga üldse mitte seonduvalt istus ta
laua taha, võttis kätte vildika, joonistas miskit ja küsis siis:
"Emme, mis mu järgmine täht on?"
Olin veerand sekundit hämmeldunud aga siis taipasin.
"A"
"Kuidas seda kirjutatakse?"
"See on see maja kujuline täht"
"A, ok!" Nohinal asub a-d joonistama.
Ja nii me kirjutasime kogu nime. Peegelpildis! Nii vägev! Kuidas lapsed
küll oskavad sel viisil varajases nooruses kirjutada?
Ma ei öelnud ühtki sõna, et miskit valesti on. Keksisin vaid rõõmust, et mu
neljane oma nime kirjutas. Et ta aru on saanud, mida kirjutamine endast
kujutab ja kuidas see protsess toimub

Kaspar otsustas ise oma nime kirja panna. See, et see alguses peegelkirjas juhtus, on täiesti normaalne.