Page 180 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat
P. 180

Õpetaja võib probleemide ilmnemisel pöörduda ka kooli logopeedi
                        poole  –  kas  sellised  vead  teise  klassi  alguses  viitavad  ehk
                        lugemisraskusele?  Logopeed mängib  ja  vestleb  Mariga  ning  leiab,  et
                        tüdruku foneemitaju on hea, ent teatud juhtudel (I, J, sulghäälikud) ei
                        suuda ta otsustada, millist tähte valida. Õpetaja negatiivne tagasiside
                        on teinud Mari teadlikuks sellest, et see on miski, mida tema ei oska (ja
                        Mari võib sellele mõttes lisada: „ega kunagi ka ära ei õpi.“). Logopeed
                        võib lohutada nii Marit, tema vanemaid kui ka õpetajaid – see on mure,
                        mis on  enamasti harjutamisega parandatav, ja  tal on  terve rida
                        põnevaid  mänge,  millega  aidata  Maril  eesti  keele  kirjutamise
                        süsteemist aru saada.


                    Kui õpetaja annab lapsele või vanemale teada probleemist, kuid ei paku lahendusi, on

                    see nagu diagnoos ilma ravita. Näiteks ei tasu õpetajal anda tagasisidet, et Jüri ei saa aru
                    matemaatika tekstülesannetest. Pigem võiks vanematele soovitada midagi sellist:

                    „Aeg-ajalt tasuks kodus koos Jüriga koostada matemaatilisi jutukesi  –  panna kirja
                    erinevaid arvandmeid ja arutada, mida neist leida saab ning milliseid tehteid siis tuleks

                    teha. Mida praktilisemad ülesanded on, seda parem: näiteks võib arutada selle üle, mis
                    kell keegi külla tuleb ja mitu tundi selleni on; kui palju saab ta endale taskuraha, kui piim

                    ja leib maksavad teatud summa ja poodi kaasa saab ta teatud summa; kuidas saaks jagada

                    sõprade vahel ausalt komme/õunu vms. Jüril on vaja isiklikku kogemust, et matemaatika
                    tekstülesanded on üks viis elulisi probleeme ja mõistatusi kirja panna.“


                    Kogenud õpetaja märkab enamasti nii laste saavutusi kui ka puudujääke. Ehkki peamine

                    fookus on lapse tugevustel ja oskustel, annab õpetaja nii lapsele kui ka tema vanemale
                    tagasisidet ja soovitusi arengukohtadega tegelemiseks. Näiteks võib klassiõpetaja

                    eelmises peatükis kirjeldatud Juku ja Tõnni vanematele rääkida kõigist neist tugevustest,

                    mida ta poiste lugemis- ja kirjutamistegevuses märganud on. Probleeme ja vigu ei ole
                    vaja maha salata, ent nende väljatoomise asemel võiks õpetaja püüda anda lapsele ja

                    vanemale soovitusi, mis lähtuvad just konkreetse õppija tugevustest.
   175   176   177   178   179   180   181   182   183   184   185