Page 181 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Näiteks võib õpetaja vanematele rääkida:

Juku suudab ka häälega lugeda kiiresti ja on oma lugemistempo üle väga uhke, samas
pole kiirus valjusti lugemisel siiski peamine. Temaga tasuks kodus mängida näitleja või

diktorimänge – näitleja roll on välja tuua teksti sõnum ja mõte. Jukus on olemas

näitlejapisik; ka diktor peab lugema tempokalt, ent samas võimalikult arusaadavalt ja
piisavalt valjusti. Juku võiks proovida „diktoritööd“ just teda huvitavate teemadega, nt

rääkida kaugetest maadest ja rahvastest või juhtida kokandussaadet, mis tutvustab mingi

riigi kööki.

Tõnni jaoks on lugemine eelkõige tehniline tegevus. Ta oskab kenasti häälega lugeda,

ent loetu mõistmisel vajab ta praegu kindlasti tuge – näiteks piltidelt (rohkelt
illustreeritud raamatud, koomiksid) või vanematelt. Soovitan Tõnnile õhtuti ette lugeda

(seda soovitatakse teha kuni kaheteistkümnenda eluaastani). Nii omandab Tõnn sõnu,

mis on suulises kõnes haruldased ning harjub ka kirjaliku teksti keerukama struktuuriga.
Tõnnil on suur huvi tehnika ja eksootiliste loomade vastu, talle tuleks ka kodus pakkuda

tekste huvipakkuvatel teemadel (raamatud, ajakirjad, aga ka Internetiartiklid). Tõnn

suudab edukalt lugeda ning luua skeeme ja mittelineaarseid tekste, näiteks mõistekaarte.

Ta võiks neid kasutada alusena oma tekstide loomisel, nii on tal hea ise kontrollida, kas
kõik olulised mõtted kirja said pandud. Tõnni paeluvad ka koomiksid, nende vaatamist

tasub julgustada ning hea joonistajana võiks Tõnn ka ise koomikseid luua.

Isegi kui esimeses klassis käivad lapsed, kes loevad alles Minni-Manni tasemel (ka seda

juhtub), tasub õpetajal vestluses vanemaga välja tuua see, mis nende areneva kirjaoskuse
puhul juba silma paistab – näiteks huvi tekstide, raamatute ja tähtede vastu ning soov

neid ka ise teha. Õpetaja võib vanemat julgustada, et kirjaoskuse areng on hüppeline ning

peamine on huvi ja motivatsiooni säilitamine ja toetamine ning jõukohaste tekstidega
tegelemine.