Page 186 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Numbriliste hinnete ja laste reastamise vältimine ning iga lapse erineva arengutee ja

tugevuste tunnustamine aitab kujundada motiveerivat lugemiskeskkonda. See on väga
väärtuslik. Laps, kelle esimesi lugemis- ja kirjutamiskatseid märgatakse ning

tunnustatakse (nii sõnaliselt kui ka näiteks tekstinäidiste rühmas eksponeerimise teel),

saab julgust edasi katsetada. Algaja kirjutaja, kelle tekstist ei tooda välja mitte vigu, vaid
märgatakse, et selles on nt pealkiri, skeem, huvitav riim või võrdlus, saab julgust ja

innustust ka edasiseks tekstiloomeks. Kui aga kirjaoskust omandav laps peab

keskenduma eelkõige tehnilistele oskustele, võib ta hakata kartma kirjaoskusega
seonduvaid tegevusi ning ka kirjasõnasse ja lugemisse laiemalt eelarvamuslikult

suhtuma.

Kujuneva kirjaoskuse kohta andmete kogumiseks sobivad igapäevased kirjutamise- ja
lugemisega seotud olukorrad ja tegevused, mis on õppeprotsessiga loomulikult seotud –

vaatlus, vestlus, tööde analüüs. Eraldi testimist ja kontrollimist enamasti vaja ei ole.

Spetsiaalsed hindamistegevused, nt etteütlused ja lugemiskontrollid, tekitavad pigem

pinget ja mõnedes õppijates ka ebakindlust. Kirjandusteose lugemise hindamiseks on
koolis traditsiooniliselt kasutatud lugemiskontrolle, kuid see pole lugemismotivatsiooni

seisukohast parim tee. Sedalaadi hindamine väärtustab sageli raamatus esinevate
detailide meeldejätmist, näiteks palutakse lapsel nimetada peategelase vennad või

Kalevipoja koerad. Formaalsed hindamismeetodid võivad (eriti vanemate laste puhul)

ahvatleda ka ebaaususele – on lapsi, kes loevad raamatute asemel hoopis sisu
lühikokkuvõtteid, leiavad Internetist lugemiskontrollid, mida õpetaja kasutab, ja õpivad

vastused mehaaniliselt selgeks või teevad endale spikri.

Kirjaoskust ja laste arengut mõistvad õpetajad on ajast aega loetu üle arutlemiseks ja

sellest kokkuvõtete tegemiseks kasutanud ka palju põnevamaid ja motiveerivamaid viise
kui lugemiskontrollid. Mitmesugused mängud, dramatiseeringud, viktoriinid,

loovülesanded (nt raamatule uue lõpu kirjutamine illustratsiooni, koomiksi, multifilmi
vms loomine) on laste jaoks atraktiivsed ja pakuvad aktiivset osalemisvõimalust. Samas

annavad need oskuslikul kasutamisel õpetajale olulist infot nii selle kohta, kuidas klass

tervikuna raamatust aru sai, kui ka selle kohta, millised on üksikute õppijate tugevused
ja arengukohad.