Page 183 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat
P. 183

Jukule: „Loed kiiresti ja hea  arusaamisega. Sul on rikas sõnavara ja hea fantaasia.
                  Teistele ette lugedes kujuta ette, et oled näitleja või telediktor – nii on kaaslastel Sind

                  lihtsam jälgida.“


                  Tõnnile: „Su skeemid on vahvad! Kasuta neid ka kirjutamisel. Lugeda sa oskad, otsi

                  raamatuid, koomikseid,  ajakirju, mis Sind huvitavad. Ja loe, loe, loe  –  nii saad  aina

                  paremaks lugejaks!“


                  Kui need soovitused kaasnevad eelnevalt kirjeldatud arenguvestluses antud nõuannetega,
                  siis võib eeldada, et kõigi nende laste lugemismotivatsioon säilib ning nii laps kui ka

                  tema vanem teavad, mida teha edasi, et lapse  kirjaoskus areneks. Paraku on meie  I
                  kooliastme tunnistustel  antav tagasiside enamasti pigem formaalne. Näiteks võiksid

                  Minni, Mann, Juku ja Tõnn saada tunnistused, millel on kirjas neli osaoskust: tuttava
                  teksti lugemine, võõra teksti lugemine, kirjalike juhiste jälgimine ja ärakiri. Kui kõiki

                  neid oskusi hinnataks skaalal „väga hästi“, „hästi“, „vajab harjutamist“, siis vajaks Minni

                  ja Manni puhul kõik harjutamist. Juku ja Tõnni puhul oleneks hinnang jälle õpetajast.
                  Kas Juku tuttava ja võõra teksti lugemise kohta võiks öelda „väga hästi“, sest ta teeb seda

                  tempokalt? Või pigem hästi, sest samas ta kiirustab ja loeb liiga vaikselt? Nii tempo kui
                  ka  ettelugemise tugevus vajavad tegelikult harjutamist.  Ent vaevalt  õpetaja seda

                  tunnistusele kirjutaks, sest Juku ei loe ometi samal tasemel kui Minni või Mann? Tõnni
                  puhul oleks kõik muu peale kirjalike juhiste järgimise „väga hästi“. Kuid kas viimane

                  oleks „hästi“, kuna ta tegelikult neid juhiseid sageli ei mõista?


                  On koole, kus tagasiside andmisel kasutatakse nn „lausepanku“. Näiteks võib seal olla

                  õpitud teksti lugemise kohta kolm varianti:


                            •  Kõrgeim tase: „Loed õpitud teksti õigesti, selgelt ja ilmekalt. Raskemate

                              sõnade lugemisel märkad ise oma vigu ja parandad“,
                          •  Keskmine tase: „Loed õpitud teksti õigesti ja selgelt. Raskemate sõnade

                              lugemisel kasutad õpetaja abi“,
                          •  Madalaim tase: „Loed õpitud teksti aeglaselt ja vigadega, pead lugemist

                              hoolega harjutama“.
   178   179   180   181   182   183   184   185   186   187   188