Page 157 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Seda loendit vaadates on selge, et õigekirjaoskust ei saa määratleda on/ei ole kategooriates –

õigekirjareeglite omandamine kestab kogu elu. Kuna seda, mis on „õige“ ja mis „vale“, aja
jooksul ümber vaadatakse, siis on kõigi reeglite teadmisest olulisem soov õigesti kirjutada ja
oskus selleks abivahendeid kasutada.

Oma joonistuste juurde tekstide lisamine on oluline juba noortele kirjutajatele. Ja alguses on tähtis ideede edasiandmine,
mitte ortograafia või käekiri. Foto Pexels, pixabay.

Õpetajatel ja vanematel on oluline juba varajases eas laste puhul teadvustada seda, et õigekiri

pole kirjaoskuse kõige tähtsam aspekt. Oskus võimalikult veatult kirjutada (nt etteütlust) on

vajalik vaid teatud olukorras – koolis ja eksamitel. Elus vajavad lapsed aga oskust kirjutada
kõige erinevamate žanrite ja valdkondade tekste. Pea igaüks meist vajab erinevatel eluetappidel

kas töö- või eraelus oskust kirjutada kirja (nt armastuskiri), retsepti, õpetust, juhist,

reklaamteksti (nt müügikuulutust), lepingut ja tänapäeval ka hüperteksti (nt isiklikku või firma
veebilehte). Mitmetes ametites on vajalik ka oskus luua ilukirjanduslikke tekste (muinasjutt,

luuletus), loodus-, sotsiaal- või humanitaarteaduste alaseid õppe-, aime- või teadustekste,
osaleda reeglite väljatöötamises või seadusloomes jne.