Page 162 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Varajase kirjaoskuse arengu seisukohalt on oluline, et õpetaja kasutaks selle

toetamiseks erinevaid võimalusi ja tegevusi.
.

• Tekstid keskkonnas: õpetaja juhib laste tähelepanu erinevatele tekstidele
keskkonnas, osutab neile, loeb tähendusega tekste ette (nt SAAPAD TULEB

JALAST ÄRA VÕTTA SIIN). Rühmakeskkonnas on informatiivseid silte kappidel,
seintel ning plakateid (nt TERE TULEMAST! jms).

• Tähtede, häälikute õpe: õpetaja lõimib tähtede õpet ja häälimist laste

igapäevasesse tegevusse, laste nimede üle aruteludesse (nt kelle nimes on L-täht,
see …).

• Loovmängud: esmalt kannab õpetaja hoolt, et paberid ja pliiatsid jõuaksid ka
arstimängu, et saaks kirjutada retsepte; poemängu, et kirjutada ostunimekirju

jne. Õige varsti hakkavad lapsed juba ise oma erinevatesse mängudesse

kirjaoskust sisse tooma, nt koolimängus valmistavad tööraamatuid ja
õpilaspiletit, reisimängus teevad passid ja viisad ning erinevad vormid, mida

piiriületamisel täita jne. Samuti on loovmängude alal teemakohaseid tekste ja
raamatuid, nt kodumängus kokaraamat, juuksurimängus silt salongi

lahtiolekuaegadega, ajakirjad soengutest ja hinnakiri vms.

• Kuulamised ja vestlused: rühmas võiks olla helitehnika, et kuulata
audioraamatut. Õpetaja viib läbi erinevaid laste kõnet ja kirjaoskust arendavaid

tegevusi: riimide leidmine, häälikute kuulamine, silbitamine, keelemängud
(„kummikutes kummitus kummitas kummutis“), rääkimine erineva meeleolu ja

tonaalsusega (kurvalt, lõbusalt, sosinal, valjult jne), laulukeste laulmine eri

meeleoluga (rõõmsalt, kurvalt, vaikselt jne), erinevad vestlused (mida tegin
puhkusel, minu pere jms) ning kasutab käpik- või näpunukke, et tegevusi

ilmestada.

• Kirjutamine: lapsed kirjutavad rühmas eri otstarbel või matkivad kirjutamist
(ostunimekiri, menüü jms). Õpetaja teeb koos lastega rühmakeskkonda silte,

plakateid jms.
• Raamatud: õpetaja vestleb lastega raamatutest, osutab pealkirjale, tähtedele,

sõnadele; kasutab korduvalt luuletusi, liisusalme, lühikesi tekste ja lugusid.
Õpetaja loeb igapäevaselt lastele väikeses grupis ette.

• Kuulamismängud: rühmas on erinevad helisid tekitavad vahendid, nt pillid,

audiovahendid erinevate olmehelidega jms. Helisid saab tekitada ka
plaksutamise, koputamise, patsutamisega. Õpetaja mängib lastega helide

äraarvamise mänge, nt „Sirmi taga“ (kohandatud Bruce & Spratt 2011 põhjal).