Page 165 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat
P. 165

Klassi-  või rühmaruumi füüsiline keskkond peaks gruppidele võimaldama sihipärast

                tegutsemist piiritletud alal. Laudu rühma- või klassiruumis võib ka lihtsasti grupitööks
                sättida (seda sageli ka  tehakse),  ent inspireerivama keskkonna saab siis, kui ruumi

                püsivamalt liigendada. Seda tehakse sageli nii, et erinevate valdkondade õppimine, mäng

                ja töö saavad selgelt piiritletud territooriumid (kunst, ehitamine, matemaatika, kirjaoskus
                jne).


                Eestis on selline õpikeskkonna füüsiline korraldamine tuntud Hea Alguse metoodikast

                (tegevuskeskuste süsteem), tänapäeval kohtab seda ka projektõppe meetodeid kasutavates
                rühma- ja klassiruumides, nt neis, mis lähtuvad Reggio Emilia põhimõtetest.



                Eestis lasteaedades on rühmaruume, mis on korraldatud tegevuskeskustena.



                       Eesti lasteaedade  kirjaoskust toetava õppekeskkonna uuringust ilmnes, et
                       lasteaiaõpetajad hindavad kõige enam rühmaruumi avatud planeeringut, kus
                       mööbel ja  riiulid on paigutatud  seinte äärde ning vahendid on riiulitel lastele
                       kättesaadavad  ja  grupeeritud.  On  eraldi riiulid  matemaatika,  kirjutamise ja
                       kunstitegevuste vahenditele, lauamängudele, raamatutele jm. Toa keskel on
                       lauad-toolid ning rühmaruumi  kaugemas  otsas või teises  toas  lärmakamate
                       tegevuste    vahendid    –    automäng,    ehitusnurk,   loovmängunurk     jms.
                       Tegevuskeskustega        rühmaruumi,      kus     on     riiulitega   eraldatud
                       tegevuskeskused/nurgakesed      (kunstikeskus,   loovmängukeskus,     autonurk,
                       kirjakeskus, raamatunurk/lugemispesa jne), pidas oluliseks väiksem arv õpetajaid.
                       Vaadeldud rühmadest veerandis oli rühmaruum korraldatud tegevuskeskustena.
                       Vaid üks õpetaja 15st pidas oluliseks matkida koolieelikute rühmas klassikalist
                       kooliklassi paigutust, kus igal lapsel oleks oma näoga tahvli poole olev sahtliga
                       laud, oma pinal, õppevahendid, vihikud, töövihikud (Laamann, 2014).


                Kooli ja lasteaia õppekeskkonnad eristuvad selgelt – lasteaedades on enam temaatilist ja
                laste huvidest lähtuvat õppe kavandamist ning rühmaruumi organiseerimist

                tegevuskeskustena.

                Mitmes teises riigis näeb kõike seda ka koolis, mis algabki juba 4–5aastaselt, ent on sisult
                ja vormilt pigem meie lasteaia sarnane Sama tendents jätkub ka siis, kui lapsed jõuavad

                meie mõistes kooliikka – keskustes tegutsevad ka 10–12aastased lapsed.
   160   161   162   163   164   165   166   167   168   169   170