Page 165 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Klassi- või rühmaruumi füüsiline keskkond peaks gruppidele võimaldama sihipärast

tegutsemist piiritletud alal. Laudu rühma- või klassiruumis võib ka lihtsasti grupitööks
sättida (seda sageli ka tehakse), ent inspireerivama keskkonna saab siis, kui ruumi

püsivamalt liigendada. Seda tehakse sageli nii, et erinevate valdkondade õppimine, mäng

ja töö saavad selgelt piiritletud territooriumid (kunst, ehitamine, matemaatika, kirjaoskus
jne).

Eestis on selline õpikeskkonna füüsiline korraldamine tuntud Hea Alguse metoodikast

(tegevuskeskuste süsteem), tänapäeval kohtab seda ka projektõppe meetodeid kasutavates
rühma- ja klassiruumides, nt neis, mis lähtuvad Reggio Emilia põhimõtetest.

Eestis lasteaedades on rühmaruume, mis on korraldatud tegevuskeskustena.

Eesti lasteaedade kirjaoskust toetava õppekeskkonna uuringust ilmnes, et
lasteaiaõpetajad hindavad kõige enam rühmaruumi avatud planeeringut, kus
mööbel ja riiulid on paigutatud seinte äärde ning vahendid on riiulitel lastele
kättesaadavad ja grupeeritud. On eraldi riiulid matemaatika, kirjutamise ja
kunstitegevuste vahenditele, lauamängudele, raamatutele jm. Toa keskel on
lauad-toolid ning rühmaruumi kaugemas otsas või teises toas lärmakamate
tegevuste vahendid – automäng, ehitusnurk, loovmängunurk jms.
Tegevuskeskustega rühmaruumi, kus on riiulitega eraldatud
tegevuskeskused/nurgakesed (kunstikeskus, loovmängukeskus, autonurk,
kirjakeskus, raamatunurk/lugemispesa jne), pidas oluliseks väiksem arv õpetajaid.
Vaadeldud rühmadest veerandis oli rühmaruum korraldatud tegevuskeskustena.
Vaid üks õpetaja 15st pidas oluliseks matkida koolieelikute rühmas klassikalist
kooliklassi paigutust, kus igal lapsel oleks oma näoga tahvli poole olev sahtliga
laud, oma pinal, õppevahendid, vihikud, töövihikud (Laamann, 2014).

Kooli ja lasteaia õppekeskkonnad eristuvad selgelt – lasteaedades on enam temaatilist ja
laste huvidest lähtuvat õppe kavandamist ning rühmaruumi organiseerimist

tegevuskeskustena.

Mitmes teises riigis näeb kõike seda ka koolis, mis algabki juba 4–5aastaselt, ent on sisult
ja vormilt pigem meie lasteaia sarnane Sama tendents jätkub ka siis, kui lapsed jõuavad

meie mõistes kooliikka – keskustes tegutsevad ka 10–12aastased lapsed.