Page 169 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Hindamine on hinnete panemine?

Kui pidada hindamiseks hinnete panemist, siis poleks ei lasteaias ega ka algklassides

mõtet üldse kirjaoskust hinnata. Meie lasteaedades numbrilisi hindeid ei kasutata.

Mõned koolieelikute rühma õpetajad vahel siiski tunnustavad
tublimaid töid hindega „5“. Nad põhjendavad hinde panemist sellega,
et see motiveerib tublisid lapsi ja sunnib teisi rohkem pingutama
(hindeid alla viie reeglina lasteaedades ei kasutata).

Selle praktika puhul on siiski mitmeid küsitavusi, sest laste kirjaoskuse arengutempo

varieerub individuaalselt väga oluliselt. See, milline tase on saavutatud 6–7aastaselt, on

seotud sellega, millist kirjaoskuse arengut toetavat keskkonda pakuti samadele lastele 3-,
4- ja 5aastaselt; palju on lapsel kodus raamatuid ja kui kättesaadavad need on; milliseid

tegevusi vanemad/pereliikmed temaga kirjaoskuse vallas teevad ja imikueast saadik
teinud on. Ka sarnases keskkonnas kasvanud lapsed, nt sama pere lapsed, võivad

kirjaoskuse omandamisel üksteisest oluliselt erineda. Kui nüüd õpetaja tunnustab näiteks

neid, kelle töölehed on ilusad ja puhtalt täidetud, tähekujud ühtlased ja kindla käega
joonistatud, võib see neid „tublisid“ lapsi küll rõõmustada, ent sildistab ühtlasi kõik

ülejäänud lapsed „mittetublideks“. See mõjub motivatsiooni vähendavalt. Neil lastel on
motivatsiooniga tihti juba enne probleeme. Isegi kui õpetaja hindeid ei pane, näevad

lapsed ise, et mõned kaaslased on neist kiiremad, osavamad ja edukamad. Kui laps loeb

soravalt või kirjutab kenasti, siis on „viie“ asemel palju suuremaks tunnustuseks võimalus
kaaslastele mingi tekst ette lugeda, kirjutada kevadpeo kuulutus või teha mõnd muud

tähtsat ja päris ülesannet.