Page 171 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

I kooliastme lapsed tahavad küll hindeid, ent ainult „viisi“. Muud hinded võivad

õpimotivatsiooni vähendada, seepärast on parem algklassides läbi ajada numbriteta. Väga
paljud Eesti koolid ongi I kooliastmes numbrilisest tagasisidest loobunud. Kui

numbrilised hinded on koolis siiski ka I klassis kasutusel ning juhtkond ei luba õpetajal
erandeid teha, saab ta kehtiva riikliku õppekava alusel siiski tagada, et tema õpilaste

hinded oleksid ausad „viied“, mis on antud edenemise eest. Õpetaja seab iga lapse algtaset

hinnates koos lastega igaühele väljakutset pakkuvad õppe-eesmärgid. Need võivad lapseti
oluliselt erineda, nt samas klassis võib ühe lapse eesmärk olla lugeda soravalt ette üks

luuletus ja teisel lugeda läbi luulekogu. Kui laps arvab, et eesmärk on täidetud, näitab ta
oma tulemust õpetajale. Õpetaja tunnustab edasiminekut, annab tagasisidet ja soovitusi

edasiseks tööks ning harjutamiseks juhul, kui eesmärgiks seatu veel saavutatud pole, ja
tunnustab eesmärgi täitmist, vajadusel ka „viiega“. Nii on kõigil õpilastel võimalus

tunnustuse saamiseks ja eduelamuse kogemiseks.

Hindamine on vigade lugemine?

Kirjaoskuse arengut saab hinnata erinevatest vaatepunktidest. Näitena kirjeldame nelja
erinevas vanuses last – Minnit, Manni, Jukut ja Tõnni nii:

Minni veel lugeda ja kirjutada ei oska.

Mann juba natuke veerib, kirjutada ei oska.

Juku oskab lugeda, aga probleemiks on liiga kiire lugemistempo ja liiga vaikne hääl.

Kirjutamisel teeb ta vigu sulghääliku pikkuste märkimisel.

Tõnn oskab juba I klassi algusest lugeda, kuid ei suuda tekste tihti mõista. Kohustusliku

kirjanduse lugemisega on probleeme. Korrektselt kirjutada Tõnn ei oska, ta teeb

õigekirjavigu ja on nõrk tekstiloomes.