Page 172 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat
P. 172

Selliste hinnangute puhul on lähtutud eelkõige defitsiiditeooriast, välja on toodud need

                     aspektid, milles lastel on probleeme, milles nad teevad vigu. Kui paluda samade laste

                     kirjaoskuse arengut täpsemalt kirjeldada, võiks üks õpetaja välja tuua näiteks sellised
                     aspektid:

                     Minni veel lugeda ja kirjutada ei oska, tähti ta ei tunne, erandiks on A ja „oma täht“ M.

                     Häälikuid sõnas eraldada ja häälida ta ka veel  ei suuda, kuid mõnikord (lihtsamates

                     sõnades) tunneb siiski ära sõna algus- või lõpuhääliku. Kirjutada veel ei oska, oma nime

                     suudab järgi kirjutada, kui näidis on ees. Ilma näidiseta kirjutab ta töö alla M, mõnikord

                     ka mõned I-d ja niisama siksakke.


                     Mann veerib, lühemaid ja lihtsamaid kuni 4-tähelisi sõnu suudab ka kokku lugeda,

                     pikematega jääb enamasti hätta. Kirjalikke tööjuhiseid ei mõista. Kirjutada veel ei oska,

                     kuid püüab oma joonistustele siiski tekste lisada, märkides paberile üksikuid tähti. Sageli

                     on need tähed, mis tõesti sõnas ka esinevad, ent kuna paljud teised tähed jäävad vahele,

                     pole ta tekst arusaadav.


                     Juku loeb tempokalt, aga kipub liialt kiirustama. Tema hääl on vaikne ja monotoonne,
                     seetõttu on tema lugemist raske jälgida. Õigekirjas on probleemiks sulghääliku pikkuse


                     märkimine. Pärast vastava teema õpetamist on Juku kirjatöödes isegi senisest enam vigu,
                     ta kipub märkima topelt k, p, t ka sulghäälikuühendis ja topeltvokaali või diftongi järele.





                     Tõnn oskas juba kooli tulles selgelt ja soravalt lugeda, ent ilmekus jätab veel soovida.

                     Poiss teeb kohati vigu, eriti haruldasemate sõnade ja võõrsõnade lugemisel. Ei oska alati

                     vastata teksti kohta käivatele küsimustele ega mõista keerukamate lausete ja mitmete

                     sõnade tähendust. Tõnn ei ole kuigi motiveeritud, eriti vastumeelt on talle kohustuslik

                     kirjandus. Ta viivitab selle lugema hakkamisega ega jõua seetõttu tähtajaks valmis,

                     lugemiskontrolli küsimustele vastab huupi, ei saa loetust (eriti keerukamatest ideedest ja

                     alltekstist) aru. Kirjutamisel on probleeme algustäheortograafia ja interpunktsiooniga

                     (kirjavahemärkide õige kasutamisega), samuti teksti sidususega (Tõnni tekstid pole

                     loogilised, hüplevad ühelt teemalt teisele).
   167   168   169   170   171   172   173   174   175   176   177