Page 173 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat
P. 173

Meie koolides lähtutaksegi hindamisel ja tagasiside andmisel sageli veel defitsiiditeooriast

               –  märgatakse vigu, neid asju, mida laps veel ei oska. Kui rääkida  kirjaoskusest kui
               elukestvalt kujunevast fenomenist (emergent literacy), siis on nii õppija enda kui vanema

               jaoks palju motiveerivam, kui õpetaja oma tagasisides tooks välja neid aspekte, mida laps

               juba oskab.































               Oluline on jäädvustada ja väärtustada seda, mida laps juba oskab. Need Põltsamaa Mari Lasteaia koolieelikud
               oskavad juba oma joonistustele kirjutada olulisi objekte. See, et õigekiri veel päris ortograafiline pole, on igati
               eakohane.

               Täpselt samu lapsi võiks teine õpetaja kirjeldada hoopis niimoodi:

               Minni tunneb suurt huvi raamatute vastu, talle meeldib vabal ajal lugemispesas erinevaid
               raamatuid lehitseda. Ta lehitseb raamatuid hoolsalt, lehthaaval. Kõige sagedamini vaatleb

               ta rohkelt illustreeritud  muinasjuturaamatuid, fotoraamatuid loodusest ning rõivaste ja

               kosmeetika reklaamkatalooge. Mõnikord ta ka  „loeb“ neid raamatuid  vaikselt endale,
               mänguasjadele või sõbrannadele. Ta tunneb ära oma nime kui terviksõna ning veel mitmeid

               teisi sõnu – ta on õigesti laua juurde viinud Anu, Christella ja Katri-Elise toolid. Tähtedest

               tunneb ta kindlalt tähti A, I ja „oma tähte“ M. Ta naudib riimimänge ja liisusalme, tunneb
               ära ja oskab ka ise välja pakkuda riimuvaid sõnu. Lihtsamates sõnades eristab juba algus-

               või lõpuhäälikut ning ka sõna keskel pikalt kõlavat häälikut (nt O sõnas „tool“). Näidise

               abil kirjutab ta edukalt oma nime, on proovinud ärakirja ning teeb seda oma vanuse kohta

               väga pühendunult ja kaunilt. Minnile meeldib „kirjutada muinasjutte“, ta teab muinasjutu
               olulisi tunnuseid ja kasutab huvitavaid kõnekujundeid (lisatud näidis Minni joonistusest

               tekstilaadsete märkidega ja õpetaja üleskirjutus: „Elas kord printsess, kes tahtis

                väga lilli. Tal oli palju rõõmsaid lilli. Need õitsesid ja lõhnasid.
               Siis tuli uhke prints hobusega ja hobusele lilled maitsesid.

               Nad jäid sinna ja abiellusid ja elasid õnnelikult.“).
   168   169   170   171   172   173   174   175   176   177   178