Page 133 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

• Õpetajal tuleks laste kirjaoskuse arengut õhutada, kasutades ka kirjalikus suhtluses järk-
järgult üha keerulisemaid keelendeid ja sõnavara. Sarnaselt suulise suhtlusega on oluline

pidevalt jälgida, et kõik lapsed saavad aru, ning vajadusel keerukamaid sõnu, väljendeid,

kirjavahemärke eakohaselt selgitada.
• Lugemispesas ja mujal rühmaruumis saab tekstide juurde lisada illustratsioone. Nii saab

näiteks mitmekordselt kirja panna päevakava. Alguses laps vaatab pilti ja „loeb“ – siis
me lähme laulma, siis sööme, siis lähme magama. Aga õige pea hakkab ta ka tekstist

eraldi aru saama.

Kehaosade nimetused endale ja sõbrale. Neid suudab pildi järgi „lugeda“ ka laps, kes juba teab, kus on näiteks
põlv või varbad, aga ei oska seda sõna veel iseseisvalt kokku lugeda.
Tartu Lasteaed Tripsik. Foto õpetaja Maili Magerramov.

• Õpetaja saab valida lugemispesasse kordustega raamatutekste, et algaja lugeja suudaks

juba aimata, et kui näites Punamütsike vanaemaks riietunud hunti küsitleb, siis alguses
on alati, „Vanaema, miks sul nii suured. . .“ ja alles viimane sõna tuleb hoolega kokku

lugeda. Samamoodi vastab hunt alati; „Selleks, et sind paremini. . .“ ja taas – muutub
vaid viimane verb.