Page 131 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Laste keeleliste oskuste arengu toetamine

Õpetaja peaks esmalt olema hea kuulaja, rääkija, lugeja ja kirjutajana eeskujuks, toetama
laste kõne arengut erinevate abivahenditega – ümbersõnastamine, miimika, kehakeel,
pildid, esemed jms. Õpetaja peaks jälgima laste reageeringuid kõnele, sh nii sõnalisi kui
ka mittesõnalisi (nt vaatavad kõrvale või nihelevad) ning looma kõikidele lastele palju

võimalusi sisukaks rääkimiseks, sh ka aeglasematele mõtlejatele ja neile, kelle jaoks eesti
keel pole emakeel.

Lugemine ja kirjutamine on suhtlus kirjalikus keeles. Selleks, et see lastel õnnestuks,

neile rõõmu ja rahuldust pakuks, on vajalik, et laps omandaks vastava sõnavara ja
grammatika. Meie rühma- ja klassiruumides on üha enam lapsi, kes räägivad eesti keelt

teise (või kolmanda või neljanda) keelena. Seetõttu on alltoodud soovitused, mis esmalt
mõeldud pigem lasteaia lugemispessa, kohandatavad ka algklassidele.

• Õpetaja peaks olema rääkijana eeskujuks: rääkima selge häälega, väljendama oma

emotsioone näoilmete ja kehakeele abil. Väikeste laste ja eesti keelt mitte
emakeelena kõnelejate puhul on oluline mitteverbaalne tugi – žestid, fotod,

illustratsioonid jms.

• Õpetajal tuleks laste kõne arengut õhutada, kasutades järk-järgult üha keerulisemaid
keelendeid ja sõnavara, samas pidevalt jälgides, kas kõik lapsed teda mõistsid ning

vajadusel keerukamaid väljendeid või grammatilisi konstruktsioone eakohaselt
selgitades.

• Õpetaja peaks kasutama võtmesõnavara ehk sõnu, millega lapsed on hästi kursis, ja

siduma neid uute väljenditega, kasutades selleks erinevaid vahendeid: esemeid,
liigutusi, tegevusi, pilte, sõnalisi selgitusi.

• Õpetaja peaks jälgima laste reageeringuid kõnele, sh nii sõnalisi kui mittesõnalisi (nt
vaatavad kõrvale või nihelevad).