Page 130 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Laste arvamustega mõistekaart lemmikloomade kohta Tartu Lasteaed Tripsik. Foto õpetaja Maili Magerramov.

Kui õpetaja näiteks loeb ka vabal hetkel (nt lasteaias laste uneajal, vahetunnis või siis, kui

lapsed teevad mõnd iseseisvat tööd), tekitab see lastes tihti huvi. Nad võivad uurida: „Mida
sa loed? Millest see raamat räägib?“ Mõnikord võib õpetaja meelega lugemiseks valida

midagi sellist, mis lasteski huvi äratada võiks ja selle neile siis ette lugeda. Põnevate lugude

ettelugemine võib lapsi kergesti „lugemispisikuga“ nakatada – nad tahavad kangesti teada,
kuidas lugu edasi läks, ja hakkavad juba iseseisvalt edasi lugema.

Näiteks loeti mõnede Iisraeli koolide esimestes klassides (vanuselt võrreldav Eesti

kooliminejate rühmaga) lastele iga päeva viimase 20 minuti jooksul ette üht lugu ahvi
seiklustest. Need olid õhukesed ja põnevad raamatusarjad, mida enamasti lugesid

veidi vanemad lapsed. Esialgu ei olnud õpetajad sugugi rahul sellega, et
ettelugemiseks just need raamatud valiti, pidades seda liiga kergeks kirjavaraks.
Lastele lood aga väga meeldisid ning eksperimendi lõpuks oli lastel, kes olid

igapäevaselt kuulanud ahvilugusid, kontrollgrupiga võrreldes parem sõnavara ja
jutustamisoskus. Lisaks olid paljud lapsed endale ka selle sarja raamatuid
muretsenud või siis vanemate õdede-vendade omi lugenud, mis omakorda

parandas nii nende lugemisoskust kui ka suurendas lugemismotivatsiooni.
(Feitelson jt 1986)