Page 125 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Päeviku kirjutamine või avalik blogimine, sahtlisse luuletamine või oma luule
mõttekaaslastega jagamine on tegevused, mis aitavad kaasa refleksiooni- ja analüüsioskuse

arengule. Nendega tegelev inimene õpib paremini tundma ja teadvustama oma emotsioone
ja mõtteid, suudab elu sügavamalt mõtestada ja täiuslikumalt nautida. Kui lapsed on

nooremad, saab reflekteerimisel kasutada pedagoogilist dokumenteerimist – lapsed

räägivad oma mõtted, õpetaja salvestab need nt telefoni või muu nutiseadmega ja paneb
pärast kirja. Neid mõtteid on huvitav uurida nii lastel kui ka nende vanematel.

Kirjaoskusega seotud tegevuste nautimiseks ei pea olema kirjanik või kõrgel kunstilisel

tasemel ilukirjanduse lugeja. Mängud riimide ja sõnadega, liisusalmid, naljakate sõnade

leiutamine või bi-keeles rääkimine on samuti seotud rekreatiivse kirjaoskusega. Mida
rohkem erinevaid nauditavaid kogemusi lapsel kirjasõnaga seoses on, seda motiveeritumalt

ta lugemisega tegeleb. See toob uuringutulemuste põhjal kaasa ka edu akadeemilistes
õpitulemustes, sest õpitakse meie koolides ju kõiki aineid paljuski just tekstide kaudu.

Väike Mette naudib lugemist oma aias diivanil. Foto Kadi Kreis.

Lugemise nautimist ei saa otseselt õpetada, kuid nauditavaid kirjaoskusega seotud
kogemusi saab pakkuda koos tegutsedes ja eeskujuks olles. Laps, kes näeb oma vanemaid
ja õpetajaid erinevaid tekste lugemas ja nautimas (kohvitass käes mõnusas tugitoolis
ajakirja lugemine, põneva romaani või luulekogu lugemine õhtul voodis), hakkab

tõenäolisemalt mõistma ja kasutama lugemise rekreatiivset funktsiooni kui laps,
kellel selline kogemus puudub või on napp.