Page 132 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

• Õpetaja peaks oma rääkimist piirama, et lapsed saaksid ise rohkem rääkida. Väga oluline

on meeles pidada, et õpetaja peaks jutus pause, andes nii lapsele võimaluse rääkida.

• Õpetaja peaks pakkuma lastele võimaluse enne vastamist järele mõelda. See tähendab,
et küsimuse esitamisele peaks järgnema vaikus. Eriti oluline on see suurema lastegrupi

vestluste puhul, nt hommikuringis, et ka aeglasemad lapsed saaksid vestluses aktiivselt
kaasa mõelda ja rääkida.

Algusest peale tuleb õpetajal teadlikult toetada ka laste kirjaliku keele arengut. Ehkki laste

jaoks on fookus sellel, mida kirjaliku keele abil teha saab (nt õppida, nautida, infot üles

märkida), teadvustab õpetaja alati ka keelelist poolt – alustab sõnadest, mida on lihtsam
kirjutada/lugeda, et võimaldada lastele eduelamust.

• Õpetaja peaks võtmesõnavara kasutama nii sõnas kui ka kirjas. Kui rühmas mingil
perioodil teatud teemaga tegeldakse, siis on kohane kirja panna ka vastavad sõnad (nt

koduloomade nimed, häälitsused, konkreetsete tegelaste nimed, nt Nif-Nif, Naf-Naf jne).

Ülenurme Lasteaia Mõmmikute rühmas on teemaks puud. Nii okas- kui lehtpuude lehed, viljad, õied ja oksad
on välja pandud vaatamiseks ja uurimiseks ning seal juures tekstina ka iga puu nimi.
Foto õpetaja Evelin Sarapuu.