Page 102 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Kirjaoskust vajavate olukordade teadvustamine ja

väljatoomine

Õpetaja ülesandeks on igapäevaelus märgata ja ära kasutada situatsioone, mil kirjaoskus
vajalik on. Näiteks kui lastel tekib küsimusi, otsida neile koos lastega vastuseid

(teatme)teostest, Internetist, käsiraamatutest ning suunata neid järk-järgult seda infot ka

ise otsima. Samuti uurida ja nautida koos lastega erinevaid ilukirjandustekste ning
julgustada lapsi ise vabal ajal erinevate tekstidega tegelema – algul vaadates, siis üha

enam ka lugedes. Kui laps paneb paberile juhuslikke tähesarnaseid märke, on just
õpetaja roll neid märgata, ära tunda ja tunnustada.

Lugemise ja kirjutamise oskust mõistetakse sageli tehniliselt – lugemine on oskus

kirjalikku teksti lugeda ning kirjutamine oskus keelt vastavate märkide abil kirja panna.
Sellise lähenemise puhul tundub, et kirjaoskuse omandamiseks on peamine õppida ära

tähed, häälikute-tähtede vastavus ja ortograafiareeglid. Laste puhul tuleb aga silmas

pidada, et nende huvi keele vastu muutub sügavamaks siis, kui nad mõistavad, et kirjalik
keel on vaid tööriist, mille abil saab täita mitmesuguseid eluliselt olulisi ja põnevaid

ülesandeid ning funktsioone nagu õppimine, teavitamine, loomine, meelelahutus,
reguleerimine, mõjutamine jne.

Lugemise ja kirjutamise funktsioonid on läbipõimunud ning need pole hierarhilised.
Suutlikkus kirjutada luuletust võib olla inimese jaoks sama oluline ja rikastav kui

suutlikkus lugeda kodumasina kasutusjuhendit.