Page 106 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Näiteks Thelma Bessel-Browne (2001) Austraaliast on uurinud kirjaoskuse kasutamist

laste loovmängudes. Ta märkis ära kümme eri tüüpi kirjaoskuse kasutust:

• suulise keele asendajana (nt märkide tegemine, millele järgneb selgitus);

• infoallikana (nt kokaraamatu kasutamine);

• suhtlemiseks ja tunnete uurimiseks ning tunnete ja suhetega seonduva sõnavara

laiendamiseks (nt koos kaaslasega raamatu vaatamine, jagades tundeid, mida

pildid tekitasid);

• eneseväljenduseks (nt kurbuse väljendamiseks surma tõttu perekonnas);

• enda identifitseerimiseks (oma nime igale poole ükskõik millega kirjutamine);

• informatsiooni esitamiseks (nt kirjalikud tekstid);

• mälu toetamiseks (nt nimekirja tegemine);

• vajaduse tekkimisel rollimängus (nt menüü kirjutamine);

• mudelitena kasutamiseks (nt tekstide maha kirjutamine siltidelt);

• matkimiseks (nt kirjutamise mängimine).

Kui lastel on võimalus vabalt ennast kirjalikult väljendada, siis võivad tulemused olla

põnevad ja sisaldada nii naljakaid kui ka sügavaid ja mõtlemapanevaid ideid

(Bessel-Browne, 2001).

Järgnevalt vaatleme lugemise ja kirjutamise olulisemaid funktsioone lähemalt.