Page 110 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Nii lasteaias kui ka koolis on palju kirjalikke tekste, mille peamine ülesanne on

informeerimine. Tavaliselt on õppeasutuses kirjas päevaplaan/tunniplaan, tundide ja

tegevuste ajad, lõunamenüü, laste nimekiri, sünnipäevade kalender, rühma või klassi
reeglid. Oluline on ka info õppetegevuste kohta ning see ei pea olema üksnes info

õpetajatelt lapsevanematele, vaid kaasata saab ka lapsi.

Tartu Lasteaed Terakese Rõõmuterakese rühma lapsed on pannud kirja selle, mida nad puude kohta on teada
saanud. Foto õpetaja Jaana Koger.

Hea Alguse ja Reggio Emilia lasteaedades ja klassiruumides on levinud lastega koos
planeerimine, kus lapsed vastavalt oskustele dikteerivad või kirjutavad ise, mida nad uuest

teemast juba teavad, mida tahavad teada saada ning kust nad teadmised hangivad. Õppe

käigus märkmete tegemine, vaatlustulemuste üleskirjutamine ja võrdlemine aitavad
arendada teaduslikku maailmatunnetust, kriitilist mõtlemist, analüüsioskust. Vahel arvavad

õpetajad, et märkmete tegemisega saab alustada alles siis, kui kirjaoskus omandatud. Pigem
vastupidi – just selline märkmete tegemine aitab kaasa kirjaoskuse omandamisele ning

kindlasti tasuks seda teha juba lasteaias.