Page 104 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Õpetaja võiks uurida ja lugeda koos lastega erinevaid tekste ajakirjandusest (nt
ajalehekuulutusi näituste lahtiolekuaegade ja piletihindade kohta), teatmeteoseid,

mängude reegleid, meisterdamisõpetusi, kasutusjuhendeid, liikluseeskirju, kokaraamatuid,
sõnastikke, teatrietenduste kavasid, pileteid, reklaamvoldikuid jm ning õhutama ja

julgustama lapsi kõiki neid tekste oma mängudes looma ja kasutama.

Kõige erilaadsemate tekstide loomine ja mõistmine nõuab lisaks teadmistele

elementaarsest kirjaoskusest (tähtede, tähe-hääliku seose ning õigekirja aluste tundmisele)
veel palju muid teadmisi. Aktiivõppe meetodeid kasutavad lasteaiaõpetajad teavad, et

paljude laste puhul teadmised ja oskused kirjaliku teksti erinevatest funktsioonidest pigem
eelnevad kui järgnevad formaalsele kirjaoskusele (või siis arenevad nendega paralleelselt).

Seda on kinnitanud ka uuringutulemused (Fint, 2020; Kim & Kim, 2017; Snow, 2006)

3-aastase kiri emmele. Foto õpetaja Eveline Sarapuu.

Juba sõimeealised võivad „kirjutada kirja“ jõuluvanale või hambahaldjale, teha rühma
kevadpeo kuulutust, ise seletades, et „siin on nüüd kirjutatud, et tulge meie kevadpeole,

see on tore, ja siin on, et mis kell ja kuhu tulla ja ei maksa midagi“. Ehkki paberil võivad

olla pigem kirjasarnased lained, mille hulgas eesti keele tähti veel ei esine, on noorel
kirjutajal siiski juba kujunenud teatud arusaam sellest, milleks on vaja kirjutada kuulutust

ja millist infot see peaks sisaldama.