Page 100 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Tore on, kui klass või rühmaruum on liigendatud keskusteks ja seal on lugemispesa. Ent tähtis

on ka see, kas ja kuivõrd saavad lapsed kaasa rääkida,
• millises keskuses tegutseda;

• kellega koos seal tegutseda;

• mida keskuses või lugemispesas konkreetselt teha;
• millal keskuses või pesas olla;

• millised raamatud ja muu õppevara keskuses või pesas on.

Lasteaias väärtustatakse valikute tegemist rohkem. Nii mõneski rühmas võib laps tõepoolest

valida, mida ta joonistab, voolib, mis mängu mõnes keskuses mängib või millist teksti hakkab
looma. Koolis on paljude õpetajate arvates takistuseks tihe õppekava. Samas on meie

õppekavas eeldatavad õpiväljundid kirjeldatud kooliastmeti. Nendeni liikumisel on nii kooli,

klassi kui ka üksiku õpilase tasandil lubatud palju vabadust. Näiteks lubab kehtiv riiklik
õppekava koolis üldõpetust, klassiruumi keskustena organiseerimist ja projektõpet. Riikliku

õppekava õpikäsituse osas lausa soovitatakse laste arengutaseme ja huvide arvestamist, nende
kaasamist kavandamis- ja hindamisprotsessi. Just nii saab toetada õppekava üldosas

kirjeldatud oluliste pädevuste – õpipädevus, enesemääratluspädevus, ettevõtlikkus – arengut.

Kui kooli või lasteaia juhtkond teeb teadliku otsuse õppe kavandamiseks viisil, mis toetaks
võimalikult hästi laste kirjaoskuse arengut, on igal õpetajal lihtsam selle otsusega kaasas tulla

ning neis piirides loovalt edasi tegutseda.

Lastel peab olema võimalus ise endale sobiv tegevus valida. Foto Kaja Kivisikk.