Page 92 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Selles, kuidas laste kirjaoskus
areneb ning kuidas nad

kirjasõnasse suhtuvad, saab

vanemate järel kõige enam kaasa
rääkida õpetaja. Iga klassi- või

lasteaiaõpetaja arusaamad ja

väärtushinnangud, teadmised ja
nende rakendamisoskus, hoolivus

ning pedagoogiline meisterlikkus
mõjutavad seda, kuidas tema

õpilased lugemise ja kirjutamisega
seonduvasse suhtuvad.

Õpetaja saab vanemate järel kõige enam
mõjutada laste suhtumist kirjasõnasse.
Foto Pexels, Connonbro.

Tüüpilises klassiruumis räägib suurema osa ajast õpetaja ning lapsed kuulavad. Nii ei saa
aga õpetaja piisavat teavet, kui palju lapsed tegelikult ise asju mõistavad ja end väljendada

oskavad. Oma tahet liigselt peale suruv õpetaja ei aita esile tulla laste sisemisel
õpimotivatsioonil ega arvesta nende huvisid ja vajadusi. Eriti keerulises seisus on sellise

õpetajaga aeglasema arenguga ja ka andekamad õppijad. Esimesed võivad kaotada oma
eneseusu, kuna nende kirjaoskus areneb aeglasemalt kui kaaslastel. Õpetaja võib neid

alusetult süüdistada ebapiisavas pingutamises. Ka võimekad õpilased ei taha rangelt
piiritletud ja õpetaja poolt juhitud õppetegevusi – nad tahavad kirjaoskusega seonduvat

ise katsetada, avastada, „leiutada“. Kui neid katsetusi ei tunnustata, võib neil kaduda huvi

lugemise ja kirjutamise vastu ning hiljem ei jõua nad tasemeni, mida nende võimed
võimaldaksid.