Page 257 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat
P. 257
Lugemispesa koolis
Kaja Kivisikk
Esimese klassi õpetajad puutuvad sageli kokku olukorraga, et klassi õpilased on väga
erineva taseme ja oskustega. Mõned kooliminejad saavad raskusteta hakkama ka
kirjatähtedes tekstiga, samas leidub igas klassis enamasti ka paar last, kes kooli tulles veel
tähtigi ei tunne. Seepärast kujunebki esimene poolaasta kogu I kooliastme kõige
keerukamaks perioodiks. Selle aja jooksul peab õpetaja suutma kujundada lastest ühtse
kollektiivi, märkama iga lapse individuaalset eripära ja valima just talle sobivad
õppemeetodid ning ühtlustama õpioskuste taset. Õpetaja peab üheaegselt aitama nõrgemaid,
tegelema „tavaõpilasega“ ning pakkuma arenguvõimalusi neile, kes ülesannetega teistest
kiiremini hakkama saavad.
Lisaks lugema õppimisele peavad lapsed omandama ka mitmed keelereeglid, laiendama
oma sõnavara, arendama jutustamis- ja analüüsioskust. Järgnevalt pakun välja mõned
praktikas korduvalt järele proovitud võimalused, kuidas lugemispesa tegevus õpetajat ja
õpilasi selles aidata saab.
Ralph K. Steiger on öelnud: „Lugemine on ainus kogu elu kestev nauding.“ Kas just ainus,
kuid nauding on ta kindlasti. Seda eriti neile, kel lugemine selge. Üks Lugemispesa
liikumise eesmärkidest ongi edendada laste lugemisharjumusi. Kõige meelsamini õpivad
lapsed lugema just mängulisi töövõtteid kasutades. Teatavasti pole kooliõpilasel
mängimiseks enam nii palju võimalusi kui lasteaialapsel. Kuna õppeprogrammid on
küllaltki mahukad, on õpetajad sunnitud töökava järgides pidevalt tempot hoidma. Siinkohal
tulebki appi lugemispesa – koht, kus lapsed saavad omapäi tegutseda, tunnis õpitut mängude
abil korrata ning põnevaid projekte tehes omandatut kinnistada. Ehkki peamine
lugemispesas tegutsemise aeg on vahetunnid ja pikapäevarühm, on nii mõnigi kord võimalik
seal ka tavalisi õppetegevusi läbi viia.