Page 248 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Miks laste loodud kirjasõna meie lasteaedades nii vahe silma paistab? Nt kooli minevad
lapsed oskavad enamasti kõik vähemal või rohkemal määral lugeda ja kirjutada, ometi ei

paistnud rühmaruumides nende teste?

Võrdleme tavarühma ja kirjaoskust toetava õpikeskkonnaga rühma,
kui nädalateemaks on näiteks „Linnud talvel“.

Tavarühmas ei ole rühmaruumis erilisi muutusi võrreldes möödunud
nädala või kuuga. Hommikuringi seinal ripub plakat lindude söögimajaga,
kapi serval on laste voolitud tihased ja leevikesed, guaššvärvidega
maalitud linnupildid on esikus välja pandud ja iga töö juures on ka lapse
nimi. Esikus on laste maalitud lindude söögimaja ja tihased-leevikesed.
Töövihikus „Lasteaia loodusõpetus“ on ära värvitud lehekülg, kus on
lindude söögimaja ning leevikesed ja tihased. Töövihikud on aga riiulis
üksteise peal.

Kirjaoskust toetavas rühmas on rühm jagatud keskusteks.
Matemaatikakeskuse seinal on laste tehtud töölehed – lindude
loendamine (mitu tihast, mitu leevikest jne). Kirjakeskuses on lindude
pildid ja laste kirjutatud lindude nimed (SABATIHANE, VARBLANE,
LEEVIKE jne). Lugemiskeskuses on lindude ja talveteemaga seotud
raamatud, kaanepildid laste poole. Kunstikeskuses on suur lindude
söögimaja ja ümber selle laste meisterdatud linnud. Teaduskeskuses on
väljas lindude söögid ja pildid sellest, mida lindudele talveks süüa anda.
Samuti on lapsed teinud ise kohvi- või jogurtitopsi sisse lindudele rasva-
ja seemnesegu ning seinalt võib lugeda selle retsepti (laste käega
kirjutatud). Hommikuringi seinal on plakat paigalindudest, luuletus, mida
lapsed parajasti õpivad ning uued sõnad ja mõisted (uute sõnade tahvel)
– sabatihane, tutt-tihane, pekk, sinitihane, nokkima jne.

Võrreldes tavarühmaga on kirjaoskust toetavas õpikeskkonnas lugemine ja kirjutamine
lõimitud laste igapäevategevustesse ja tegevustesse vabal ajal. Õpetajad väärtustavad laste

kirjutamiskatseid ja julgustavad omakirjutatud teksti õpikeskkonnas eksponeerima.