Page 243 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Lapse huvi lugemise ja kirjutamise vastu reedabki tihti asjaolu, et seni ilma tekstita
joonistustele ilmuvad tähed või sõnad. Tihti võivad esmalt sõnast puududa mõned häälikud,

kuid siiski võib sõna olla äratuntav (EME, KALIS OLT).

Lapse kõige esimeseks kirjutamiseks peetakse juba n-ö kritseldust ehk kirjutamise matkimist.
Nii võib laps loovmängus kirjutada loomaaia puuride silte, arsti retsepti või poes olevate

kaupade nimekirja. Laps on mõistnud kirjutamise rolli ja selle tähtsust kas mälu toetajana,

informatsiooni edasiandjana vms.

Algajate kirjutajate puhul on üsna tavaline nn peegelkiri – tagurpidi kiri,
milles ka tähekujud on justkui peegelpildis. Logopeed Kadi Künnapuu sõnul
on peegelkiri levinud tihti just vasakukäeliste laste hulgas. Peegelkirja tegev
laps võib kirjutada tagurpidi terveid lauseid. Ka lugemisel kordab laps
sama loogikat, tahab alustada hoopis rea paremast servast. Peegelkirja
teevad vahel ka paremakäelised lapsed, selles pole midagi eriskummalist.

Kuni kuuenda eluaastani ei ole peegelkirja pärast vaja muretseda. Ka
siis, kui avalduvad esimesed märgid vasakukäelisusest, ei tähenda see
automaatselt muret peegelkirjaga. Enamasti harjub laps ise õigesti
kirjutama. Lasteaiaealistel ei ole ruumitaju lihtsalt veel nii hästi arenenud,
et vabalt mõista, kus on all, kus üleval, kumb pool on vasak ja kumb parem,
mis on ees ja mis taga. Kui aga laps läheb kooli ja teeb ikka veel palju
peegelkirja ning ta pole kindel, kas hakata lugema-kirjutama paremalt
vasakule või vastupidi, tuleks pöörduda erispetsialisti poole.

Üks oluline aspekt, millest ei saa kirjutamise juures mööda minna, on lapse peenmotoorika

ning silma ja käe koostöö areng. Lastel, kes armastavad palju joonistada, värviraamatuid
värvida, nokitseda ja meisterdada, on enamasti hästi arenenud peenmotoorika ning tähtede

kirjutamine muret ei valmista. Küll aga on igas rühmas selliseid lapsi, kel pliiats üldse

näppude vahel ei püsi, nõrk käsi vaevu pliiatsit vastu paberit vajutada jõuab ning kääridega
lõikamine kohe üldse välja tulla ei taha. Kuna käsi on nõrk, ei armasta nad ka joonistamist,

värvimist, rebimist ega lõikamist, sest see on neile raske. Kui käe peenmotoorika areng ning
silma ja käe koostööoskus saavad lapse kirjutamise arengule takistuseks, on vaja

individuaalset tööd või koostööd kas eripedagoogi või lapsevanematega, et motiveerida last
käelistest tegevustest rohkem osa võtma. Lapsega peab harjutama pliiatsihoidu ning

joonistamis- ja kirjutamisvahendite kasutamist; voolima, lõikama, rebima. On olemas

peenmotoorikat arendavaid mosaiigimänge, konstruktoreid, voolimismassi jm. Tuleb leida
see, mis just seda konkreetset last kõige enam huvitab. Käe areng on kohe näha lapse

paremaks muutuvates kirjaharjutustes, kääridega lõikamises jm.