Page 203 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Ettelugemisel võiksid õppeprotsessis olla järgmised etapid:

• Huvi äratamine raamatu vastu: õpetaja alustab raamatu kaante näitamisest (nii esi- kui

tagakaas) ning pealkirja, autori ja kunstniku tutvustamisest. Lastega arutletakse, kes võiks
olla raamatu tegelane või tegelased ja millest/kellest võiks raamatus juttu olla.

• Loo ettelugemine: laste vanusest ja keskendumisvõimest oleneb, kas näidata loo ajal
raamatu illustratsioone või jätta need pärastiseks, samuti see, kas ja kuidas kaasata

ettelugemisse ka lapsi. Näiteks võivad lapsed lugeda jutust tegelaste teksti, loos esinevaid

värsse vms.
• Õpetaja poolt ettevalmistatud arutelu loo üle: nooremate lastega võib rääkida

peategelasest – miks ta sulle meeldis? Mida sina oleksid teisiti teinud? Kas sinuga on ka

nii juhtunud? jne. Loo arutelu saab organiseerida ka kaaslasega paarisaruteluks või
grupiaruteluks.

Teadusuuringud on näidanud, et õpetaja igapäevane ettelugemine, eriti kui loetu ja sõnade

tähenduste üle vesteldakse, arendab märgatavalt laste sõnavara, analüüsioskust, vestlusoskust,

kirjutamist, teksti mõistmist ning loob koos ühiseid teadmisi.

Nii eelkooliealiste laste kui ka muu keele- ja kultuuritaustaga laste puhul tasub ettelugemisel
kasutada erinevaid teksti visualiseerimise vahendeid – joonistusi ja illustratsioone, nukke,

fotosid, rekvisiite. Need aitavad hoida laste tähelepanu ettelugemise ajal, samuti on neist abi
hiljem loo ümberjutustamise ning sündmuste järjestamise juures. Loo nähtavaks muutmiseks

võib pildiraamatu puhul kopeerida loetava loo tähtsamaid illustratsioone ja need välja lõigata

(lõiked võib ka lamineerida ja nt magnettahvlile kinnitada). Illustratsioone võib õpetaja või
mõni lastest ka jooksvalt, loo jutustamise käigus tahvlile joonistada. Samuti võib meisterdada

loo tegelastest nukud, mida lapsed saavad hiljem loo ümberjutustamisel kasutada. Veel võib

õpetaja otsida sobivaid mänguasju, nt kolm erinevas suuruses karu.

Üks vahva võimalus ettelugemise lastele köitvaks tegemiseks on kasutada muinasjutukotti
(storysack): krookpaelaga kinni käiv kott võib sisaldada raamatut, ühte või mitut loo

peategelast, loo juurde kuuluvaid rekvisiite, helikandjat selle looga, teemaga haakuvat teist
raamatut, mänge jms (Mukherji & O’Dea, 2000).