Page 83 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Joonistatud osad võivad anda edasi sisu elemente nagu tunniplaan või nädalakava (Chris
Riddelli „Ottoline ja Kollane Kass“, „Ottoline läheb kooli“), seiklusjutu pingelisi episoode,

tagaajamist ja ekslemist (Brian Selznicki „Hugo Cabret’ leiutis“). Selliste raamatute

sündmuste vahendamine eeldab hoopis teistsuguseid oskusi kui traditsioonilise loo
ümberjutustamine.

Ajal, mil igast tuntumast süžeest on välja antud kümneid eri versioone, mugandusi ja arendusi,
võiks lugemispesa raamatuvalik väljendada ka õpetaja hoiakut maailma ja Eesti

kirjandusklassika suhtes. Hans Christian Anderseni lastepärasemad muinaslood, Jacob ja
Wilhelm Grimmi muinasjutud ning Astrid Lindgreni raamatud loovad aegade sideme laste,

vanemate ja vanavanemate lugemisvara vahel. Eesti lastekirjanduse klassikast on hea
keelekasutuse tipptaseme näiteks Eno Raua ja Ellen Niidu teosed

Häid suuniseid kirjanduspildis orienteerumiseks annavad Eesti Lastekirjanduse Keskuse
koduleht (www.elk.ee), Lastekaitseliidu koostatavad „Hea raamatu“ nimekirjad

(www.lastekaitseliit.ee) ning Eesti Lugemisühingu koduleht (www.lugemisyhing.ee).
Kindlasti on väga heaks abiliseks lähima raamatukogu – kooli- või rahvaraamatukogu –

töötajad.

Hea seltskond ja eeskuju

Autonoomse motivatsiooni aluseks on kompetentsus, autonoomia ja seotus (Ryan ja Deci,

2008). Pesas tagab autonoomia see, et laps saab ise valida, kuidas ja mida seal teha. Need
valikud tagavad ka kompetentsustunde – ta saab uurida ja luua just selliseid tekste, mis talle

huvi ja väljakutset pakuvad. Seotuse omakorda tagab hea seltskond pesas.