Page 81 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat
P. 81

Päris väikeste laste raamatute puhul on oluline vormiline ja visuaalne mitmekesisus. Paksud

             kartongist lehed lasevad end käepäraselt keerata ning väike formaat lubab raamatut mõnusasti
             süles ja käes hoida. Ehkki ilmub palju igasugu toredate detailide, karvaste lappide ja erisuguste

             aukude, magnetist osade ja muu sellise lisandusega raamatuid, tasub mõelda, et need
             iseenesest ei tee veel raamatut huvitavaks. Nendegi raamatute puhul on rikastav osa

             täiskasvanul või suuremal lapsel, kellega koos raamatut uuritakse, oma kogemust sõnastatakse
             ja nähtava-katsutava üle arutletakse.



             Sõimerühmas võiks olla raamatud, mis toetavad lapse keeleliste ja üldse vaimsete võimete
             arengut: lihtsaimal juhul on igal leheküljel üks hästi äratuntava objektiga lakooniline pilt, olgu

             selleks karu, pall või ämber. Siit samm edasi on raamatud, kus on detailirohked teemapildid,
             näiteks lastetoa pilt, mille äärel on üksikud objektid (pall, ämber ja karu), mida tervikpildilt

             samal kujul üles võib leida. Sellised raamatud arendavad nägemistaju ja tähelepanu – vaataja
             silm peab liikuma üles-alla, paremale-vasakule, et pisiasju omavahel võrrelda. Oluline on, et

             esemed ja olendid oleksid joonistatud äratuntavatena. Igas värvilises pildiraamatus see nii ei

             ole.


             Omaette väärtus on mudilasraamatutel, mis suunavad märkama ja nimetama värvusi,

             võrdlema hulki ja kujundeid ning loendama, teenides nii otseselt õppekava eri valdkondi.
             Head on pildiraamatud tuntud muinasjuttude kohta, mille pildirida lubab loo sündmustikku

             meelde tuletada ning on jutustamisel ja dramatiseerimisel toeks. Seal polegi oluline teksti
             sõna-sõnalt lugeda, vaid just lapsega koos tegevuse käiku meenutada.


             Lasteaia teemadega sobivad sama tegelasega sarjad, olgu selleks siis poiss, tüdruk või

             loomalaps. Sellisteks on näiteks Aline de Pétigny sarjad Laurast ja jäneselaps Kasparist ning

             Sandrine Rogeoni sari poisist nimega Kaspar. Neis kõigis käsitletakse igapäevaelu olukordi:
             hirm kummituse ees, esimene kogemus pissipotiga, maiustamine, kadunud asja otsimine,

             rannas ja metsas käimine, aiatööd jms. Karupoeg Viktori sari on eelnimetatutest veidi
             seikluslikum ja toetab silmaringi avardumist, kuna Viktori askeldused viivad noore lugeja

             julgemalt erilaadi keskkondadesse, reisile ja matkama.
   76   77   78   79   80   81   82   83   84   85   86