Page 6 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Eesti Lugemisühing osales aastatel 2014–2015 rahvusvahelises ELINET projektis, milles

koondati häid ja teaduspõhiseid praktikaid kirjaoskuse arengu toetamiseks erinevates
vanuserühmades. Selle projekti toel valmis Anneli Laamanni magistritöö, mille tulemustest

selgub, et Maili Liinevi (tollal Vesiko) poolt 2004. aastal algatatud „Lugemispesa“ projekt
on meie lasteaedade õpikeskkonda oluliselt rikastanud. Pesadega lasteaedades

väärtustatakse enam laste tekste, mõnusat ja huvipõhist lugemiskeskkonda, laste loovust ja

valikuid. Lugemispesa mentorid Anneli Laamann ja Kaja Kivisikk pakuvad nii lasteaia- kui
ka algklassilastele välja vahvaid järeleproovitud mänge keeleteadlikkuse, kirjaoskuse,

loovuse ja mõtlemisoskuse arengu toetamiseks. Kadi Lukanenok, Kadi Künnapuu ja Mari

Täht räägivad lastest, kelle jaoks kirjaoskuse omandamine keeruline on, ja annavad nõu,
kuidas neid aidata.

Mõni sõna kasutatud mõistetest

Kirjaoskus on kõige üldisemas tähenduses lugemise ja kirjutamise oskus.

On autoreid, kes eristavad lugemisoskust ehk oskust lugeda tähti, sõnu ja lihtsamaid tekste,

ning kirjaoskust, mis eeldab kõrgema taseme oskusi: kasutada ja luua erinevaid tekste
erinevates funktsioonides (vt nt White & McCloskey, 2003). „Hariduse ja kasvatuse

sõnaraamatus“ (Eesti Keele Instituut, 2014) eristatakse kolme kirjaoskuse liiki: formaalne,
funktsionaalne ja rekreatiivne kirjaoskus ehk oskus lugeda, võime loetut mõista ning oskus
luua eesmärgipäraseid tekste. Tänapäevaste uuringutulemuste kohaselt kujuneb kirjaoskus

välja terviklikult – juba koolieelses eas saab paralleelselt formaalsele kirjaoskusega alguse
ka funktsionaalse ja rekreatiivse kirjaoskuse kujunemine. Seetõttu on oluline pakkuda juba
väikestele lastele võimalusi puutuda kokku kirjalike tekstidega nende kõige erinevamates

vormides ja funktsioonides.