Page 143 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Tähtede õppimisel saab eesti keele puhul eristada järgmisi oskusi, mis sarnaselt

foneemiteadlikkusele pole rangelt hierarhilised:

• arusaam, et mõned märgid on lugemiseks;

• mängutähtede (tähesarnaste moodustiste) kritseldamine ja „lugemine“;
• üksikute tähtede (nt oma nime algustäht, A, emme täht „E“ vms) äratundmine;

• oma nime kui terviku äratundmine, mõne muu sõna (nt kaubamärgi) tervikuna
äratundmine;

• oma nime tähtede teadmine ja kirjutamine (esialgu ka juhuslikus järjekorras);

• levinumate (suur)tähtede tundmine, oskus neid hääliku- ja tähenimega
nimetada, oskus leida tähti tekstist/klaviatuurilt;

• oskus levinumaid tähti arusaadavalt kirjutada;
• teadmised õigetest tähekujudest ja õigest kirjutamisviisist;

• kõigi tähtede (ka võõrtähed) tundmine;
• väiketähtede tundmine (nn väikesed trükitähed);

• tähestiku tundmine;

• erinevate kirjatüüpide tundmine (kirjatähed, erinevad arvuti kirjatüübid, gooti
kiri jne).

Sellest loendist ilmneb kujuneva kirjaoskuse teooria kehtivus isegi sellise näiliselt lihtsa
oskuse puhul nagu tähtede tundmine. On nelja-aastaseid, kes justkui iseenesest õpivad

lugema nii suurtähtedes lasteraamatuid, tavalisi kirjatähtedes raamatuid kui ka gooti kirjas
vanemaid raamatuid. Samas on ka paljudel täiskasvanutel raskusi gooti suurtähtede

äratundmisega, eriti kui need esitada kontekstiväliselt.

Sedalaadi nimekirjade puhul küsivad paljud lapsevanemad ja õpetajad: millal on õige aeg?

Millal peaks laps oskama oma nime kirjutada? Millal peaks ta tundma tähti? Millal peaks
neid kirjutama korrektselt? Tähtede õppimine algab varases eas, paralleelselt suulise kõne

omandamisega. On kaheaastaseid, kes tunnevad huvi tähtede vastu ja/või kelle vanemad
peavad tähtedega tegelemist oluliseks, ning kes tunnevad kõiki tähti. Ehkki selline oskus ei

aita neil kolmeselt lugejaks saada (iga oskus tuleb siiski omal ajal), võiks tähtedega lõbusalt
ja mänguliselt tegelda juba sõime-east peale. Tähti võib otsida ümbritsevast keskkonnast

ning ka ise moodustada (liivast, lumest, käbidest, omaenda kehadest jne).