Avatud lugemispesade nädal 2026 

“Kõigil on õigus raamaturõõmule”

 

Mis tunne on avada raamat, kui tähed hüppavad silme ees, sõnad tunduvad võõrad või keel ei ole veel päriselt oma? Avatud lugemispesade nädal kutsus 18.–22. mail 2026 märkama, mõistma ja toetama lapsi, kellele on lugemisrõõmu leidmine keerulisem kui teistele.

Nädala keskmes oli sel aastal kaasav haridus ning iga lapse õigus ja võimalus kogeda lugemisrõõmu. Kõik lapsed ei saa raamatuid lugeda, kuid nad saavad nendest rõõmu tunda muul moel: kuulates, vaadates või raamatuid katsudes. Projekt pööras tähelepanu sellele, kuidas toetada erinevate erivajadustega lapsi, sealhulgas düsleksiaga õpilasi ja muukeelseid õppijaid. Avatud lugemispesade nädalal toimusid ettelugemised, ühised arutelud, kogemuslugude jagamised ja praktilised tegevused, mis aitasid mõista, kuidas väikeste muudatustega saab muuta lugemise lapse jaoks toetavaks ja rõõmsaks tegevuseks. Pesadesse jõudsid erinevad külalised: näiteks Eesti Pimedate Liidu juhatuse aseesimees Priit Kasepalu rääkis õpilastele pimedatest inimestest, õpilastega uuriti reljeefseid pilte, puute-, heli- ja punktkirjas raamatuid; Kadi Lukanenok ja Tallinna Ülikooli ELU projekti üliõpilased tutvustasid lastele düsleksiat.

 

Kokku osales sellel aastal nädala jooksul toimunud sündmustel 24 kooli, lasteaia või raamatukogu 30 lugemispesas 488 last, 69 õpetajat/erispetsialisti ning 27 külalist.

Osalesid järgmised asutused:

Juuru Eduard Vilde Kool,

Tabasalu Teelahkme Lasteaed,

Maardu lasteaed Sipsik,

Tallinna Kiisupere Lasteaed,

Pelguranna Lasteaed,

Randvere Kool,

Tallinna Allika Lasteaed,

Tapa Valla Kool,

Kehtna Raamatukogu,

Kotka Lasteaed,

Riisipere Lasteaed,

Tallinna Suur-Pae Lasteaed,

Rapla Lasteaed Naksitrallid,

Tallinna Kivimurru Lasteaed,

Tsirguliina Raamatukogu,

Haapsalu lasteaed Tõruke,

Maardu Gümnaasium,

Hagudi Põhikool,

Tallinna Paekaare Lasteaed,

Lodijärve Kool,

K.Pätsi Vabaõhukool,

Tartu Maarjamõisa Lasteaed,

Kivi-Vigala Põhikool,

Riisipere Raamatukogu.

Suurt elevust ja emotsionaalset sidusust tekitasid kaasavatel teemadel toimunud kohtumised. Lapsed (alates lasteaiast kuni 6.–7. klassini) õppisid märkama ja mõistma õpiraskuste (düsleksia) ning nägemispuudega inimeste argipäeva. Erilist huvi tunti pimekirja raamatute katsumise, värvimäärajate, jutupliiatsite ja pimekirjas oma nime kirjutamise vastu. Kooliõpilased väärtustasid teadmist, et inimesed õpivadki erinevalt, ning rühmades märgati vastastikuse toetuse kasvu. Üks lapsevanem andis tagasisidet, et laps tutvustas kodus õhinaga düsleksia ja aju toimimise teemat ka oma õdedele-vendadele. Lasteaialaste seas oli suur huvi iseseisva ja mängulise avastamise vastu, kus tuttavaid rutiine rikastati uute töövahendite ja tegevustega.

Sündmus aitas oluliselt tihendada haridusasutuste ja kogukonna vahelist koostööd, tuues kokku eksperdid ja pered. Partneritena kaasasime oma ala spetsialiste, kes suutsid keerulistest teemadest rääkida lastele arusaadavalt ja inspireerivalt. Avatud lugemispesade nädal tõi lapsevanemad rühmadesse raamatuid ette lugema, mis pakkus vaheldust ja põnevust nii lastele kui ka vanematele endile. Mõnes asutuses tekitas see nii suure huvi, et ettelugemisi pikendati plaanitust mitme päeva võrra.

Projekt ei piirdunud ühekordsete sündmustega, vaid algatas asutustes pikaajalisemad tegevused. Koolides ja lasteaedades võeti kasutusele uued lugemispesa kokkulepped ning pesad jäeti lastele igapäevaseks vabaks kasutuseks. Õpetajad lõimisid saadud raamatute kollektsioone ja materjale järgnevatesse ainetundidesse ja ringitegevustesse. Tihenes koostöö kohalike raamatukogudega, mis lõi võimaluse raamatute pikemaajaliseks ringluseks rühmades.

Õpetajad ja haridusasutuste juhid pidasid formaati väga paindlikuks ja vajalikuks, kuna see võimaldas igal asutusel luua just oma keskkonda sobivad tegevused.

Sündmus toimus Tallinna Haridusameti, kirjastuse Koolibri ja kohalike toetajate abiga.