Page 321 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Anneli Laamann

Eralasteaia Naba õpetaja

Meie rühma lugemispesa valvur Raamatuvana luges õhtuti liiga pimedas ja ta silmad

väsisid ära. Nüüd vajavad silmad endale abiks prille. Alguses ei julgenud Raamatuvana

igaesmaspäevasesse hommikuringi uute raamatute tutvustamisele tulla. Lapsed lubasid, et

nad ei hakka naerma ega narrima, nii julges Raamatuvana ennast näidata. Lapsed leidsid

üheskoos, et prillid sobivad talle, prille peab hoidma, et need katki ei läheks, prillid on ka
mõne lapse isal, emal, vennal ja õpetajal, silmade abimehed on lisaks prillidele ka

binokkel, pikksilm ja luup. Koos tutvuti uute raamatutega: „Inimkeha atlas lastele“,

„Pildiraamat minu kehast“, „Elu pimedana“ ja „5 meelt“. Mängisime kahte mängu:

„Silmad võimlevad“ (suuna pilk üles, alla, paremale, vasakule, tee silmadega ringe) ja

„Pime“ (silmad on kinni ja sa pead käsikaudu ära arvama, mis mänguasi või ese sulle kätte

anti). Kirjapesas sai piiluda läbi pisikese lukuaugu ja joonistada või kirjutada, mis sulle
sealt paistis. Kunstipesas sai joonistada lastele silmi – siniseid, pruune, rohelisi, halle – ja

vaadata, kes vajaks lisaks silmadele prille. Lapsed valmistasid papist prillid ja

kaunistasime neid, mängisime pimesikku ja pimeda talutamise mängu toas ja õues,

mängisime silmaarsti ja kontrollisime laste nägemist. Reedesel muinasjutupäeval

lavastasime eesti muinasjuttu „Kuidas rebane endale uued silmad sai“.“