Page 290 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Pantomiim

Mängu eel lepitakse kokku teema, mis vallast sõnu mõistatama hakatakse. Alustuseks

soovitan võtta midagi lihtsamat. Näiteks peavad kõik esinejad mängima mõnd metslooma. Et
lastel ei tekiks kiusatust poole mängu pealt sõna muuta, peaks neil laskma looma nime

tahvlikesele või paberile kirjutada. Seejärel peab esineja püüdma hääletult teistele selgeks

teha, keda ta kujutab. Äraarvaja saab õiguse ise järgmisena pantomiimi esitada.
Pantomiimmõistatusi võib esitada ka emotsioonide ja omadussõnade kohta. Samuti võib

niimoodi läbi mängida ja ära arvata loo tegelasi.

Kujutluspilt

Laste fantaasiat on võimalik arendada ka kujutluspiltide abil. Selleks sobivad nii sõnad,

sõnaühendid kui ka lihtlaused. Paluge lastel silmad kinni panna ning pisut mõtelda. Hiljem
laske neil seda kujutluspilti, mida nad nägid, kirjeldada. Milline pilt tuleb silme ette, kui

ütleme vaid ühe sõna (mets, koer, raamat)? Kui palju erinevaid pilte tuleb silme ette

sõnapaarist „Anne mängib“ või „Kalle sõidab“? Kas Anne on väike tüdruk, kes mängib
nukuga? On ta koolilaps, kes mängib sõbrannadega keksu? Aga võib-olla mängib ta hoopis

klaverit, isaga malet või miks mitte näiteks korvpalli? Anne võib olla ka vanaema, kes oma
lapselapsega liivakasti äärel kodu mängib ja liivakooke teeb. Mida rohkem lapsi julgustada,

seda paremini nende fantaasia tööle hakkab.

Kujutluspilti saab luua ka jutte ette lugedes või jutustades. Siin tuleks kõrvale jätta kõik

omadussõnad. Näiteks: mees istus laua taga ja sõi, tema kõrval istus koer. Õpilaste ülesanne
on kirjelda meest: kuidas ja mida ta sõi, millel istus, milline oli koer, mida mõtles mees, mida

mõtles koer jne.

Aheljutustamine

Õpetaja kutsub enda juurde 3–4 last ning jutustab neile vaikse häälega mõne lühikese loo.

Need õpilased valivad igaüks endale järgmise lapse, kellele lugu edasi rääkida. Need räägivad
lugu omakorda edasi, kuni kõik lapsed klassis on lugu kuulnud. Viimastel õpilastel palutakse

lugu kogu klassile rääkida. Ühiselt saadakse aimu, kui palju lugu edasi rääkides juurde sai või

kaotas. Seda ülesannet saab edukalt rakendada näiteks samal ajal kirjatehnikat tehes.
Jutustajad lahkuvad vaikselt ruumist või lähevad lugemispessa, et teisi mitte segada.