Page 278 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Klassi ajaleht

Kolmas klass võiks ajalehe teema juures teha oma klassi ajalehti. Selleks tuleb lapsed jagada
gruppideks – erinevate ajalehtede toimetusteks. Iga grupp mõtleb oma ajalehele pealkirja ning

valib rubriigid, mida nende lehes avaldatakse. Sobivad uudised, majandus, liiklus, sport,
ilmateade, reklaam, naljanurk, horoskoop jms. Lepitakse kokku, kas tegemist on päris- või
libauudistega. Seejärel jagatakse rühmasiseselt tööülesanded. Pärast artiklite kirjutamist

koguneb toimetus, et artiklid üle vaadata ja arutleda ajalehe kujunduse üle. Seejärel hakatakse
ajalehte küljendama. Iga ajalehe toredamatest artiklitest võiks pärast teha koondlehe, mida

siis tõepoolest paljundatakse ning näiteks kodudesse vanematele lugemiseks saadetakse.
Mõnele klassile on sellised kollektiivsed ajalehed nii meeldima hakanud, et nende

väljaandmist jätkatakse isegi pärast projekti lõppemist.

Temaatilised, lugemispaladest lähtuvad ühisprojektid

Asustamata saarel

Õpilased jaotatakse gruppideks. Grupi liikmed on mängult sattunud asustamata saarele. Koos

arutatakse, milline on saar, kus nad viibivad. Siin on võimalus lasta fantaasial lennata – saarel
võivad end peita metsikud pärismaalased, vaenulikud piraadid või lausa inimsööjad. Enamasti

on saarele peidetud ka mereröövlite varandus. Ühiselt pannakse oma fantaasia paberile ja
joonistatakse saare kaart. Oleme võimalusel selle tarbeks kasutanud vanemat, kollakaks
tõmbunud paberit. Kuna kaart on mängult pidanud palju üle elama, siis on lapsed seda

hoolikalt kortsutanud ja õpetaja või vanemate valvsa pilgu all lasknud ka tulekeeltel paberit
räsida.

Seejärel hakkavad lapsed kirjutama päevikut oma seiklustega. Esimene õpilane kirjutab
sellest, kuidas nad saarele sattusid. Teine õpilane paneb kirja saarelt pääsemise – lool peab ju

ikka õnnelik lõpp olema. Ülejäänud õpilaste pajatada on juhtumused saarel veedetud
päevadest, igaühele üks-kaks päeva. Saarel „ollakse“ nii pikalt, et igal lapsel oleks võimalus

kaasa lüüa. Eelnevalt lepitakse kokku, kuidas päevikut vormistada, ning pärast köidetakse
lehed raamatuks.

Antud projekti juures on esitluspäev väga oodatud. Kokkulepitud päeval saab iga

merehädaliste seltskond oma loo rääkida. Meie lapsed läksid mängu väga sügavalt sisse. Kõik
rühmad olid valmistanud pudelikirja. Ühes neist oli kiri lausa märg, sest oli ju pudel pikalt
„meres hulpinud“. Teise rühma lapsed aga otsisid selleks päevaks endile selga räbaldunud

riided, et jutt usutavam tunduks.