Page 15 - LUGEMISPESA - Toetava kirjaoskuskeskkonna käsiraamat

Lugemispesa projekti mõju

2005. aastal kaitses Maili Liinev Tallinna Ülikoolis Kasvatusteaduste teaduskonna eri- ja

sotsiaalpedagoogika õppetoolis oma magistritöö „Lugemiskeskkond lasteasutuses:
lugemispesa loomine ja toimimine“. Töö kvantitatiivses uuringus osales 227 lasteaia ja
algkooli õpetajat, kes olid läbinud projekti „Lugemispesa“ lugemispesa mentori läbiviidud

koolituse. Töö tulemused kinnitasid ka varem teaduskirjanduses kinnitust leidnud
seisukohta, et lapse lugemisoskus on seotud lugemishuviga: mida huvitatum laps

kirjasõnast on, seda rohkem ta loeb ja tegeleb raamatutega; lapse lugemisaktiivsus
omakorda soodustab lugemisoskuse arengut.

Uuringust selgus, et 2005. aastal oli lugemiskeskkond lasteaias pigem vabamängu koht,
kus lastel oli hea ja huvitav raamatuga tegeleda. 57% keskkondadest olid
„lugemispesalikud“ ja 43% „traditsioonilised“; raamatuid oli erinevat liiki ja erineva

väärtusega, enamik neist lahtisel riiulil. Vaatlustest ja vestlustest selgus, et suur osa lapsi
kasutas lasteaias ja koolis raamatuid aktiivselt nii tegevustes/tundides kui ka
vabategevustes ja oli huvitatud lugemisest ka kodus. Õpetajad leidsid, et laste kirjaoskuse

paremaks arenguks peavad lapsevanemad ka ise lapsega tegelema, kuid ei pidanud eriti
oluliseks kodu ja haridusasutuse vahelist koostööd.

C. R. Jakobsoni nimelise Torma Põhikool-lasteaia Lugemispesa.