AJALUGU
Eesti Lugemisühingu projekt „Lugemispesa“ sündis 2004- aastal eesmärgiga anda õpetajatele uusi teadmisi ja oskusi, kuidas kohandada lugemiskeskkonda lasteaias ja I kooliastmes ning muuta raamatud ja lugemistegevused lastele huvitavaks. Hiljem laienes „Lugemispesa“ idee ka raamatukogudesse, kodudesse ja mujale.
Lugemispesa projekt algatati 2004.aastal selleks, et:
-
suurendada laste huvi raamatute ja lugemise vastu;
-
toetada laste omaalgatust ja loovust;
-
ennetada sotsiaalseid probleeme vaba aja täitmisel;
-
toetada õpioskuste arengut ja ennetada vähese lugemiskogemusega seotud õpiprobleeme;
-
anda õpetajatele ideid ja inspiratsiooni ning julgustada neid olema loov;
-
kaasata lapsevanemad koostöösse kodu ja haridusasutuse vahel, innustada neid looma kirjaoskust toetavat keskkonda ka oma kodus;
-
kaasata kogukonda haridusasutuse töösse.
Uue lugemiskeskkonna idee tõi Lugemisühingusse 2003. aastal ühingu tollane esimees Meeli Pandis, kes sai inspiratsiooni Leedus toimunud Hea Alguse juhtumianalüüsi koolituselt, kus näidati lapsekeskset õppimist tegevuskeskustes, sh lugemiskeskustes. Tekkis mõte populariseerida lugemiskeskuste ideed ka neis lasteaedades ja koolides, kus Hea Alguse metoodikat ei kasutata, ning kaasata pered ja kogukond, kes võiks aidata keskuste loomisel ja tegevuste korraldamisel.
Heade asjaolude kokkusattumisena oli just avatud Hollandi Suursaatkonna MATRA-KAP projektide taotlusvoor ning Tallinna Ülikooli eripedagoogika tudeng Maili Vesiko (nüüd nimega Maili Liinev) oli huvitatud lugemise teemadel lõputöö tegemisest. Nimi „lugemispesa“ tekkis koduses arutelus – Meeli Pandise tütre Made pakutud sõna andis edasi just seda õdusust ja turvatunnet, mida projekti algatajad soovisid tähtsustada.
Lugemisühingu logo sündis lugemispesa mentorite koolitusel ja selle autoriks on logopeed Kadi Künnapuu.
Lugemisühingu koosolekul sõnastati projekti eesmärgid ja tegevusplaan, mõeldi välja mentorite süsteem ja koostati esimene rahataotlus, mis osutus edukaks. Projekt sai ametliku alguse 2004. aasta augustis, mil toimus esimene lugemispesa mentorite koolitus Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Teemad olid lugemispesa loomine, toimimine ja sisustamine, teistmoodi lugeja, lugemisoskus ja lugemishuvi ning täiskasvanute koolitamine. Osales 86 inimest, kellest 54st said edaspidi aktiivsed lugemispesa mentorid. Üks grupp lugemispesa mentoreid oli vene õppekeelega lasteaedadest ja koolidest, kellele tagati koolitusel tõlge nende emakeelde.
Lugemispesa projekti oli algusest peale sisse kavandatud kirjaoskust toetava keskkonnaga seonduvate ideede levitamine, et need jõuaksid võimalikult paljudesse koolidesse ja lasteaedadesse. 2004. aasta oktoobris-novembris koolitasid 54 lugemispesa mentorit omakorda õpetajaid üle Eesti, igaüks oma piirkonnas. Iga mentor koolitas ja juhendas 10–25 õpetajat. Õpetajad, kes läbisid Lugemispesa projekti koolituse, said tutvuda tänapäevaste teaduspõhiste arusaamadega lugemisest ja lugemiskeskkonna olulisusest ning luua oma rühma või klassi lugemispesad. Esimesel aastal koolitati 1042 lasteaia ja I kooliastme õpetajat. Projektis osales 194 lasteasutust (112 lasteaeda, 68 kooli ja 14 lastead-algkooli).
Esimesel aastal tegutses projekt Hollandi Suursaatkonna toel, alates 2006. aastast hakkas „Lugemispesa“ projekti toetama Hasartmängumaksu Nõukogu. 2012. aastaks oli Lugemispesa projekti-faasist välja kasvanud ning arenes edasi koolitussüsteemiks, mille visioon on „lugemispesa kui mõtteviis“.
Lugemispesa projekti raames on saanud koolituse üle 200 lugemispesa mentori, tasuta on koolitatud ligi 4000 õpetajat üle Eesti.
Lugemispesa on läbi aegade üks Eesti Lugemisühingu edukamatest algatustest, mis on elujõuline ka täna. Projekti tegi eriliseks tõik, et see baseerus suuresti vabatahtlikul tööl ning algusest peale oli kavandatud info liikumine õpetajalt õpetajale lumepalli põhimõttel. Algusest peale on olnud väärtusteks võrgustiku kujundamine, koostöö mõttekaaslastega, kogemuste jagamine ja teistelt õppimine. Lugemisühingu iga-aastased konverentsid on toonud kokku värskete ideedega praktikuid ja uuemaid uuringutulemusi.
Lugemispesa projekt on algusest peale olnud väga praktiline. Lihtsate nõuannete järgimine aitab õpetajal teadvustada, millised on kirjaoskuse arengut toetava keskkonna olulised tunnused ja kuidas seda keskkonda oma rühmaruumis või klassis luua. Väga oluline on, et koolitajad – lugemispesa mentorid – on ise praktikud. Nad on oma klassi või rühmaruumi pesa pununud ja teavad oma kogemustest, kuidas selline keskkond mõjub laste lugemismotivatsioonile ja kirjaoskuse arengule ning mida põnevat sellises pesas saab ette võtta.
Maili töö 2005 aastal kaitses „Lugemispesa“ projekti esimene projektijuht Maili Vesiko (nüüd nimega Maili Liinev) Tallinna Ülikoolis Kasvatusteaduste teaduskonnas eri-ja sotsiaalpedagoogika õppetoolis oma magistritöö „Lugemiskeskkond lasteasutuses: lugemispesa loomine ja toimimine.“
Magistritöö kvantitatiivses uuringus osales 227 lasteaia ja algkooli õpetajat, kes olid läbinud projekti „Lugemispesa“ lugemispesa mentori poolt läbiviidud koolituse. Magistritöö sisaldas ka juhtumiuuringut, mille käigus loodi lugemispesa ja uuriti selle toimimist, õpetajate ja laste arvamusi.
Meeli Pandis ja Maili Liinev Eesti Lugemisühingu konverents 2005.a
Põhja-Eesti „Lugemispesa“ projektijuht Anneli Laamann ja Lõuna-Eesti „Lugemispesa“
projektijuht Kaja Kivisikk 2010 aasta konverentsil Tartus
