AJALUGU

Eesti Lugemisühingu projekt „Lugemispesa“ sündis 2004- aastal eesmärgiga anda õpetajatele uusi teadmisi ja oskusi, kuidas kohandada lugemiskeskkonda lasteaias ja I kooliastmes ning muuta raamatud ja lugemistegevused lastele huvitavaks. Hiljem laienes „Lugemispesa“ idee ka raamatukogudesse, kodudesse ja mujale.

Lugemispesa projekt algatati 2004.aastal selleks, et:

1. suurendada laste huvi raamatute ja lugemise vastu;

2. toetada laste omaalgatust ja loovust;

3. ennetada sotsiaalseid probleeme vaba aja täitmisel;

4. toetada õpioskuste arengut ja ennetada vähese lugemiskogemusega seotud õpiprobleeme;

5. anda õpetajatele ideid ja inspiratsiooni ning julgustada neid olema loov;

6. kaasata lapsevanemad koostöösse kodu ja haridusasutuse vahel, innustada neid looma kirjaoskust toetavat keskkonda ka oma kodus;

7. kaasata kogukonda haridusasutuse töösse.

Uue lugemiskeskkonna idee tõi Lugemisühingusse 2003. aastal ühingu tollane esimees Meeli Pandis, kes sai inspiratsiooni Leedus toimunud Hea Alguse juhtumianalüüsi koolituselt, kus näidati lapsekeskset õppimist tegevuskeskustes, sh lugemiskeskustes. Tekkis mõte populariseerida lugemiskeskuste ideed ka neis lasteaedades ja koolides, kus Hea Alguse metoodikat ei kasutata, ning kaasata pered ja kogukond, kes võiks aidata keskuste loomisel ja tegevuste korraldamisel.

Heade asjaolude kokkusattumisena oli just avatud Hollandi Suursaatkonna MATRA-KAP projektide taotlusvoor ning Tallinna Ülikooli eripedagoogika tudeng Maili Vesiko (nüüd nimega Maili Liinev) oli huvitatud lugemise teemadel lõputöö tegemisest. Nimi „lugemispesa“ tekkis koduses arutelus – Meeli Pandise tütre Made pakutud sõna andis edasi just seda õdusust ja turvatunnet, mida projekti algatajad soovisid tähtsustada.

Lugemisühingu logo sündis lugemispesa mentorite koolitusel ja selle autoriks on logopeed Kadi Künnapuu.

Lugemisühingu koosolekul sõnastati projekti eesmärgid ja tegevusplaan, mõeldi välja mentorite süsteem ja koostati esimene rahataotlus, mis osutus edukaks. Projekt sai ametliku alguse 2004. aasta augustis, mil toimus esimene lugemispesa mentorite koolitus Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Teemad olid lugemispesa loomine, toimimine ja sisustamine, teistmoodi lugeja, lugemisoskus ja lugemishuvi ning täiskasvanute koolitamine. Osales 86 inimest, kellest 54st said edaspidi aktiivsed lugemispesa mentorid. Üks grupp lugemispesa mentoreid oli vene õppekeelega lasteaedadest ja koolidest, kellele tagati koolitusel tõlge nende emakeelde.

Lugemispesa projekti oli algusest peale sisse kavandatud kirjaoskust toetava keskkonnaga seonduvate ideede levitamine, et need jõuaksid võimalikult paljudesse koolidesse ja lasteaedadesse. 2004. aasta oktoobris-novembris koolitasid 54 lugemispesa mentorit omakorda õpetajaid üle Eesti, igaüks oma piirkonnas. Iga mentor koolitas ja juhendas 10–25 õpetajat. Õpetajad, kes läbisid Lugemispesa projekti koolituse, said tutvuda tänapäevaste teaduspõhiste arusaamadega lugemisest ja lugemiskeskkonna olulisusest ning luua oma rühma või klassi lugemispesad. Esimesel aastal koolitati 1042 lasteaia ja I kooliastme õpetajat. Projektis osales 194 lasteasutust (112 lasteaeda, 68 kooli ja 14 lastead-algkooli).

Esimesel aastal tegutses projekt Hollandi Suursaatkonna toel, alates 2006. aastast hakkas „Lugemispesa“ projekti toetama Hasartmängumaksu Nõukogu. 2012. aastaks oli Lugemispesa projekti-faasist välja kasvanud ning arenes edasi koolitussüsteemiks, mille visioon on „lugemispesa kui mõtteviis“.

Lugemispesa projekti raames on saanud koolituse üle 200 lugemispesa mentori, tasuta on koolitatud ligi 4000 õpetajat üle Eesti.

Lugemispesa on läbi aegade üks Eesti Lugemisühingu edukamatest algatustest, mis on elujõuline ka täna. Projekti tegi eriliseks tõik, et see baseerus suuresti vabatahtlikul tööl ning algusest peale oli kavandatud info liikumine õpetajalt õpetajale lumepalli põhimõttel. Algusest peale on olnud väärtusteks võrgustiku kujundamine, koostöö mõttekaaslastega, kogemuste jagamine ja teistelt õppimine. Lugemisühingu iga-aastased konverentsid on toonud kokku värskete ideedega praktikuid ja uuemaid uuringutulemusi.

Lugemispesa projekt on algusest peale olnud väga praktiline. Lihtsate nõuannete järgimine aitab õpetajal teadvustada, millised on kirjaoskuse arengut toetava keskkonna olulised tunnused ja kuidas seda keskkonda oma rühmaruumis või klassis luua. Väga oluline on, et koolitajad – lugemispesa mentorid – on ise praktikud. Nad on oma klassi või rühmaruumi pesa pununud ja teavad oma kogemustest, kuidas selline keskkond mõjub laste lugemismotivatsioonile ja kirjaoskuse arengule ning mida põnevat sellises pesas saab ette võtta.

Maili töö 2005 aastal kaitses „Lugemispesa“ projekti esimene projektijuht Maili Vesiko (nüüd nimega Maili Liinev) Tallinna Ülikoolis Kasvatusteaduste teaduskonnas eri-ja sotsiaalpedagoogika õppetoolis oma magistritöö „Lugemiskeskkond lasteasutuses: lugemispesa loomine ja toimimine.“

Magistritöö kvantitatiivses uuringus osales 227 lasteaia ja algkooli õpetajat, kes olid läbinud projekti „Lugemispesa“ lugemispesa mentori poolt läbiviidud koolituse. Magistritöö sisaldas ka juhtumiuuringut, mille käigus loodi lugemispesa ja uuriti selle toimimist, õpetajate ja laste arvamusi.

Meeli Pandis ja Maili Liinev Eesti Lugemisühingu konverents 2005.a

MIS ON LUGEMISPESA?

Lugemispesa luuakse oma lasteaed, kooli, raamatukokku koju või mujale koostöös- lapsed ja täiskasvanud on loojad, kes teevad endile mõnusa koha, kus on hea raamatuid vaadata ja lugeda.

Lugemispesas on kindlasti midagi mugavat ja pehmet, see on veidi muus ruumist eraldatud, seal on raamatud eksponeeritud ja lisaks võib seal olla lugemismänge, mänguasju või muud, mis seal olijatele meeldib. Lugemispessa võiks meelitada lapsi ka kavalusega- lugemispesas olev vahva auto koos autoraamatuga võib panna mõne lapse raamatute vastu huvi tundma.

Lugemispesa on armastuse ja teadlikkusega loodud koht, kus on hea olla. Seal võib raamatuid lugeda, aga võib ka lihtsalt vaadata pilte, sirvida, mängida lugemismänge.

Kui soovid luua lugemispesa, siis siin mõned mõtted, mis võivad Sind aidata:

Lugemispesa füüsiline keskkond

1. klassi- või rühmaruumis on mööbel paigutatud nii, et lastel on võimalik „pessa pugeda“, tegutseda seal üksi, paariti või väikeses grupis.

2. Mööbel ja sisustus on pehme, mugav, tervislik ja lapsele sobiv. Näiteks võivad lugemispesas olla padjad, diivan, tugitool, madrats, kaltsuvaip, riiulid, laud, toolid jne. Lastel on võimalus kasutada erinevaid valgusallikaid, et üksi või koos turvaliselt kirjasõnaga tegelda.

3. Raamatud/materjalid on kättesaadavad, eakohased, esteetilised, teemakohased, mitmekesised, huvitavad, erineva keerukusastmega, vahelduvad vastavalt õppe temaatikale. Lugemispesas võiks olla erinevaid tekste: raamatuid (ilu- ja teabekirjandust), perioodilisi väljaandeid, tarbetekste, käsikirjalisi materjale ja laste enda loodud raamatuid. Pesas võiks olla ka audioraamatuid (CD-del, MP3-mängijas, jutupliiatsis vm digiseadmes), kirjutamise ja meisterdamise vahendeid (paberid, pliiatsid, kriidid, käärid, värvid, auguraud, nöör, klammerdaja, jääkmaterjalid jms), lugemis- ja pildimaterjale, lugemismänge, lauamänge ja loovmänge (nukud, kostüümid jms).

4. Lugemispesas on silt, et see on lugemispesa (lugemispesa logo). Lugemispesa reeglid/lepped on kõigile nähtaval kohal.

Lastele, kes vajavad kirjasõna avastamisel veel abi, võiks pesas olla ka jutupliiats – ekraanita digiseade, mis pakub lapsele võimalusi ise tekstide avastamiseks. Jutupliiats loeb lapsele eelnevalt helindatud raamatuid ette, esitab küsimusi ja mõistatusi, annab tegevusele kohest tagasisidet. Jutupliiatsi eeliseks on, et sellel puudub ekraan – laps saab pliiatsi abiga põnevalt ja interaktiivselt avastada päris (paber)raamatuid, kaarte, skeeme jms.

Kas lugemispesas võiks olla ka arvuti? Selles suhtes on õpetajad erinevatel seisukohtadel. Arvuti abil, eriti kui see on vana ja mängimiseks sobimatu mudel, saavad juba väikesed lapsed kergesti tekste (kasvõi täheridu) luua ja nii kirjaoskust omandada. Moodsas multimeediaarvutis või nutiseadmes saab mängida mitmeid kirjaoskust arendavaid mänge, otsida ja luua tekste. Samas ei tohiks lugemispesa kindlasti muutuda arvutiklassiks.

See, kas ja kuidas kasutada pesas kirjutamiseks tehnilisi abivahendeid, on õpetaja, laste ja lapsevanemate kokkuleppe küsimus. Kui selles osas kindlad kokkulepped sõlmitakse ja neid ka järgida suudetakse, saab arvuti abil pesas kirjaoskuse arengut edukalt toetada. Muidugi ei pruugi pesa sisustus piirduda tänapäevaste kirjutamisvahenditega. Lastele pakuvad palju põnevust ka vanaaegsed töövahendid – krihvlid, tahvlid, kriidid, suled ja täitesulepead, kirjutusmasin jms.

Nii raamatute kui ka muude materjalide puhul on oluline, et need muutuvad ja vahelduvad vastavalt õppetemaatikale. Lugemispesa võib sisaldada vanu armsaid pildi- ja muinasjuturaamatuid, mis on alati kättesaadavad, kuid kindlasti võiksid seal olla ka hetkel õpitava teemaga seotud ilukirjandus-, aime- ja teabetekstid. Nii meisterdamis- ja kirjutamisvahendid kui ka mängud võiksid samuti aeg-ajalt vahetuda. See muudab pesa laste jaoks põnevamaks, aitab vältida liigse koli kuhjumist ning tagab korra ja hubasuse.

Lugemispesa vaimne keskkond

Mõnus koht, kuhu pugeda, kättesaadav kirjasõna ja meisterdamisvahendid – see kõik hakkab tööle vaid siis, kui lugemisepesas on ka kirjaoskuse arengut toetav vaimne keskkond:

1. positiivne meeleolu, mis meelitab pessa pugema, ning ahvatlev teksti- ja raamatuvalik, mis toetab huvi tekkimist.

2. Väikeste (ka imetillukeste) edusammude tunnustamine.

3. Koostegutsemise rõõm ja eeskuju – nii kaaslaste kui õpetaja oma. Pessa võiks kutsuda ka vanemaid, kirjanikke ning erinevate põnevate elualade esindajaid – näiteks võib lastele oma lemmikraamatut lugeda mõni jalgpallur, näitleja, kokk.

4. Hea seltskond ja turvalised lugemiskaaslased. Tihti on pesa elanikuks ka lugemishimuline maskott, mille on meisterdanud õpetaja, vanemad või lapsed ise.

5. Pesa omaksvõtmine laste poolt – lastel on regulaarne võimalus õppetegevuse teatud momentidel ja vabal ajal pesas tegutseda ja raamatuid kasutada, nad naudivad seda võimalust.

6. Kaasav õpikultuur – lapsed ja vanemad tunnevad, et pesa on nende oma, nad on kaasatud pesa loomisse, sisustamisse, tegevuste kavandamisse. Lastega koos on loodud või üle vaadatud lugemispesa reeglid/lepped, need on positiivses sõnastuses.

7. Õpetaja poolt kavandatud lugemispesa tegevused – mängulised ja kaasahaaravad tegevused, mis aitavad avastada erinevaid kirjaoskusega seonduvaid aspekte ja toetavad positiivsete emotsioonide tekkimist.

8. Lugemispesa märgistab vastav silt ja logo, lastega on arutatud, miks see pesa oluline on, ja nad teavad, et nad on sinna teretulnud.

Milline on lugemispesade mõju, õpetaja roll ja palju muud põnevat kirjaoskuse kohta- leia meie lehelt SIIT

Lugemispesa raamatu leiad SIIT

Kui Sul on juba lugemispesa olemas, siis märgi see kaardile SIIT

Tallinna Lasteaed Sipsik lugemispesa.

TUNNUSTUSED

Lugemispesa sai 2007.aastal Euroopa parima lugemisprojekti tiitli.

„Lugemispesa“ projekt on toonud Eestile kuulsust ka välismaal, saades 2007. aastal Rahvusvahelise Lugemisühingu Euroopa parima lugemisprojekti tiitli (International Reading Association Award for Innovative Reading Promotion in Europe), mida antakse välja vaid kord kahe aasta jooksul.

Esile tõsteti seda, et projekt põhineb tänapäevasel, teaduslikult kinnitust leidnud arusaamal kirjaoskuse arengust ja motivatsiooni ning vabalugemise määravast rollist selles. Kõige rohkem on leidnud rahvusvahelist tunnustust projekti ideede levitamisviis ja jätkusuutlikkus – sadade õpetajateni jõudmine nii lühikese aja jooksul ja nii piiratud ressurssidega.

„Lugemispesa“ projektjuht Maili Liinev ja Eesti Lugemisühingu esimees Meeli Pandis 2005 aastal Horvaatias projekti tutvustamas.

KONTAKTID

Eesti Lugemisühing

www.lugemisyhing.ee

Lugemispesa projekt on Eesti Lugemisühingu kirjaoskust toetav projekt

Meeli Pandis

Projektijuht

meeli.pandis@gmail.com

Maili Liinev

Projektijuht

maili@hooling.ee

Koolitajad:

Kadi Lukanenok

Mare Müürsepp

Saima Salomon

Maria Jürimäe

Kaja Kivisikk

Anneli Laamann

Maili Liinev

TOETAJAD ja KOOSTÖÖPARTNERID:

NordPlus

British Council

Tallinna Kodurahu

MTÜ Hooling